Elektri püsitasu üksnes tugevdaks turumonopoli

Illustratsioon: Allikad: Elektrilevi/Postimees

Kuigi idee järgi võiksid elektri püsitasu kehtestamisest võita nii tarbijad kui võrguettevõtjad, siis praeguses olukorras see üksnes suurendaks Elektrilevi turumonopoli.

«Kui Eestis oleks energiaäri sektoris normaalne ärikeskkond, ehk siis kõik ettevõtjad konkureeriksid turul omavahel võrdsetel alustel, siis võidaksid sellest kõik,» räägib energiasektori mikroettevõtja Andres Meesak uues energiamajanduse arengukavas käsitletavast võrguteenuse püsitasu ideest. «Praegu on meil Eestis, kui me räägime elektrist, täiesti ebanormaalne konkurentsiolukord, kus nii turgu valitsev võrguettevõtja, ehk siis Elektrilevi, kui ka turgu valitsev energiatootja, ehk Eesti Energia, on sada protsenti riigi omanduses,» selgitab ta.

Seejuures toob Meesak välja, kuidas Eestis on juba vähemalt viis aastat räägitud võrguteenuse pakkuja ehk Elektrilevi täielikust eraldamisest Eesti Energia kontsernist. «Kuid seda ei ole siiamaani tehtud,» nendib ta.

Selle põhjusena viitab Meesak Eesti Energia kui kontserni krediidireitingule, mille üks tugevamaid alustalasid lisaks riigi osalusele on Elektrilevi püsiv rahavoog. «Kui nüüd minna neist kahest ühe kallale, siis Eesti Energia krediidireiting muutub negatiivses suunas, mis tähendab, et Eesti Energiale läheb kapitali kaasamine turult oluliselt kallimaks,» lisab ta.

Koormavad tarbimispunktid

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja sõnul on püsikomponendiga võrgutariifi käsitlemise uues arengukavas tinginud reaalne vajadus, kuna kasutuseta tarbimispunktid on võrgule suureks koormaks. «Kui tarbimispunktis mitte keegi ei ela ning tarbimist ei ole, siis nende töödega kaasnevad paratamatud kulud tuleb jaotusvõrkudel teha teistelt tarbijatelt kogutud võrgutasude arvelt,» põhjendab ministeeriumi energeetika osakonna juhataja Timo Tatar.

Kui võtta Eesti suurima võrguteenuse pakkuja Elektrilevi teenindatavad tarbimispunktid, siis käib jutt vähemalt 55 000 tarbimispunktist – seejuures 2014. aastal puudus 30 000 punktis üldse elektritarbimine ning 25 000 punktis jäi see alla 50 kilovatt-tunni aastas. Lisaks ei ole eeltoodud arvude hulka arvestatud näiteks Läänemaa, Viimsi, Narva ja teiste piirkondade infot, kus teenust pakuvad teised ettevõtted, kelle kaudu saavad elektri 12,5 protsenti Eesti energiatarbijatest. «Need ei ole klassikalises mõttes majapidamised, vaid ka näiteks kinnisvaraarendused, kus krundid on välja mõõdetud, kuid maja pole ehitama hakatud,» selgitab Tatar.

Püsitasu aitaks Timo Tatari sõnul parandada olukorda nii tarbija kui võrgu haldaja jaoks. «Kui liitumispunktis on majapidamine ja elektrienergia tarbimine, siis kokkuvõttes sellises punktis võrgutasu ei tõuse ning tekib isegi võimalus kulude vähendamiseks,» ütleb ta.

Võrguettevõtjale tähendaks see, et võrku planeeritakse lähtuvalt tegelikust tarbimisest ja piirkondades, kus vaba liitumisvõimsust ei ole seni olnud võrguressursi piiratuse tõttu, vabastatakse seni tarbimispunktis kasutuseta seisnud liitumisvõimsus.

Olulisi seadusandlikke muudatusi püsitasu kehtestamisega ministeeriumi esindaja sõnul enam ei kaasneks, kuna ka kehtiv energiaturu regulatsioon võimaldab võrguettevõtetel kehtestada püsikomponenti sisaldavaid tariife. «Seega riigi poolt seadusi muutma ei ole vaja hakata,» sõnab energeetika osakonna juhataja, lisades küll seda, et igasugusele tariifide muutmisele peavad võrguettevõtjad siiski saama konkurentsiametilt nõusoleku.

Analüüsid esialgu puudu

Elektrilevi kommunikatsioonijuhi Kaarel Kutti sõnul on praegu siiski tegemist pelgalt aruteluga, mille taga puuduvad analüüsid ja arvutused, mistõttu pole veel võimalik rääkida ei võimalikust püsitasu suurusest ega ka kui suureks sellest laekuda võiv tulu kujuneks. «Kui Elektrilevi on valmis tegema konkurentsiametile ettepaneku võrgutasu struktuuri ülevaatamiseks, anname sellest ka teada,» kinnitab Kutti, lisades, et hetkel on selge see, et Elektrilevi ei kasvataks püsitasuga äritulusid, vaid see tähendaks samaväärset edastustasu alanemist.

Kutti täpsustab, et praeguse 55 000 kasutuseta tarbimispunkti näol on tegemist ennekõike mahajäetud majapidamiste, tühjade korterite, seisvate ettevõtete, endiste kolhooside tootmishoonete ja muude sarnaste paikadega, kus ei tarbita üldse või tarbitakse minimaalselt elektrit. «Suvilad ja maakodud sellesse 55 000 tarbimispunktiga gruppi enamasti ei kuulu, sest nende keskmine tarbimine on selgelt suurem kui 50 kilovatt-tundi aastas,» räägib ta.

Kuna kehtiv energiaturu regulatsioon juba lubab püsikomponendiga tariifide kehtestamist, on Elektrilevi esindaja sõnul ligi 100 000 Elektrilevi koduklienti juba valinud sellise võrguteenuse paketi, milles on püsitasu mingil kujul sees. Püsitasu moodustab nendes pakettides ligikaudu 20 protsenti võrguteenuse arvest. «Need on tavalised majapidamised – eramajad, suuremad korterid, kus on keskmisest kõrgem elektritarbimine,» kirjeldas Kutti. Praegu on püsitasude keskmine osakaal Elektrilevi võrgutasudes ligikaudu kaheksa protsenti.

Võrdluses lähinaabrite – Läti, Rootsi ja Soomega – on praegu kehtiva püsitasu komponendi osakaal ja suurus Elektrilevi põhitariifsetes pakettides Eestis suurem üksnes Lätist, samal ajal kui teise olulise komponendi, edastustasu hinna osas jääb Eesti alla nii Soomele kui Rootsile. «Võrguettevõttena oleme naabermaid eeskujuks võttes püsitasusid just elektrit tarbivate klientide vaatenurgast alati mõistlikuks lahenduseks pidanud,» lisab Kutti.

Püsitasu hädavajalik

«Minu nägemuses on see paratamatult võrguteenuse tulevik – see peab tahes-tahtmata muutuma universaalteenuseks, olema kõigile ühtlaselt kättesaadav, kõigile taskukohase ja ühtlase hinnaga,» nõustub iseenesest püsitasu ideega ka mikroettevõtja Andres Meesak.

Tema sõnul oleks püsitasu kehtestamine juba praegu hädavajalik, kuna see aitaks lõpetada olukorra, kus majapidamiste peakaitsmed kipuvad olema liiga suured. «Võrgu investeeringute seisukohast ei ole ju vahet, palju seal tarbimispunktis tarbitakse, oluline on peakaitsme suurus,» räägib Meesak, tähendades, et majapidamine, kes tahab, et tal püsiühendus oleks, maksakski siis vastavalt peakaitsme suurusele – olenemata sellest, kas ta seal tarbib või toodab.

Küll aga tuleb mikroettevõtja püsitasu kehtestamisest rääkides tagasi peamise riski juurde, mis on praeguses turuolukorras. «Liitumine peab siis olema samadel tingimustel kõigile – ei saa hakata väiketootjaid diskrimineerima sellepärast, et nad on väikesed tootjad,» sõnab Meesak, viidates Elektrilevi monopoolsele seisundile energiaturul. Ta näeb reaalset ohtu selles, et riigil on motivatsioon kaitsta ennekõike enda omaduses olevaid ettevõtjaid.

«Realistlikult võttes peaks seda tegema võimalikult kiiresti, et saaks teha võrgus selliseid massilist hajatootmist võimaldavaid investeeringuid ja võrku optimeerida,» ütleb Meesak, kuid kuna otsusel oleks ka oluline poliitiline dimensioon, ta seda veel lähitulevikus väga reaalsena ei näe. «Lihtsalt keegi ei ole julgenud seda Pandora laegast avada, et ühiskonnas üldse seda debatti tõstatada,» nendib mikroettevõtja.
--------------------------------

Kui tihti võrgutasu muutub?

• Võrgutasud kooskõlastab Elektrilevi konkurentsiametiga kolmeaastaseks perioodiks.
• Konkurentsiamet vaatab võrgutasud kord aastas kehtestatud metoodika alusel üle, et tagada põhjendatud kulupõhine võrguteenuse hind.
• Hindade muudatuse võib algatada kas võrguettevõte või konkurentsiamet.
• Võrgutasu võib muutuda ka siis, kui muutuvad võrguettevõtja jaoks mittekontrollitavad kulud, näiteks Eleringi ülekandeteenuse hind.

Allikas: Elektrilevi