/nginx/o/2015/10/18/4606299t1hd91d.jpg)
Sageli tundub välismaale tööleminek kui helesinine unistus – kõrgem palk, paremad töötingimused, mõistlikumad töötunnid –, harvem räägitakse tõelisest läbikukkumisest, saamata jäänud palgast või isegi rikutud elust.
Sageli tundub välismaale tööleminek kui helesinine unistus – kõrgem palk, paremad töötingimused, mõistlikumad töötunnid –, harvem räägitakse tõelisest läbikukkumisest, saamata jäänud palgast või isegi rikutud elust.
Hea lugeja, kes sa oled välismaale tööle läinud, jaga oma kogemust. Kas eelnevalt lubatud piimajõed ja pudrumäed, tuhanded eurod ja rohelisem muru on tõesti olemas või peab välismaale tööle minnes nii enda tõestamise kui ellujäämise nimel pingutama veelgi rohkem kui Eestis?
Millele peab välismaale tööle mineja eelnevalt kindlasti tähelepanu pöörama, millistesse töökuulutustesse peaks pigem kriitilise meelega suhtuma ja mis on peamine, millega välismaal elades ja töötades on kõige raskem harjuda?
Oktoobris algas sotsiaalministeeriumi teavituskampaania «Kui välisriiki, siis targalt!», mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust välismaal töötamise riskidest ja töövahendajate kohustustest töö pakkumisel.