Esimene reegel välismaale töölekippujale – loe, loe ja veelkord loe. Otsi materjale internetist, käi läbi nii ametlikud kui mitteametlikud soovituste leheküljed. Tee nimekiri nendest Facebooki gruppidest või inimestest, kes sellel Sinu unistustemaal juba töötavad ja elavad. Vahel võib ootamatult komistada mõne blogipidaja otsa, kes kirjutab detailse täpsusega, mismoodi Su uues koduriigis elukoha ja tööga seotud asjaajamised käivad. Elukoht on sama oluline kui töökoht, silla all magades on väga raske hommikul töö juures värske välja näha.
Teine reegel – õpi keelt. Kui sul tekivad probleemid ja sul lihtsalt ei saa kellegagi puuduliku keeleoskuse tõttu suhelda, võid olla päris tõsiste probleemide ees. Kui unistad Ameerikast või Austraaliast, siis panusta inglise keele õppimisele. Kui oled nõus Soomes koristaja olema, siis ka sel juhul on vaja teada minimaalselt 500-1000 sõna. Näiteks tere, head aega, kus on? Kust saan? Millal lõuna on? Millal saan töölepingu?, lisaks ametiga seotud sõnavara: mopp, ämber, lapp, puhastusvahend, tolm, pori, uksematt, koristuskäru, pidur, uksepiit, koridor, kabinet, wc jne.
Kolmas reegel – ole julge ja võib-olla isegi veidi hulljulge. Mitte keegi meist ei tea ette, mis elus juhtub. Kui oled otsustanud välismaale tööle minna, siis mine. Mõtle peas läbi kõikvõimalikud variandid, kõige hullemast kõige positiivsemani. Elu näitab, et tegelikult lähevad kõik asjad omamoodi, aga sa pead väljakutseteks ja äkilisteks ootamatusteks hingeliselt valmis olema. Otsi Google kaudu võimalikult palju taustinfot oma tööandja kohta. Kui infot ei ole või see on aegunud ja pigem kuskil vestlusfoorumites kui ametlikul kodulehel, on ka see kahtlane. Nagunii juhtub hoopis selliseid asju, mille peale sa ise ei tulnudki – näiteks su tööleping ei vasta ühelegi seadusele või sa oled ise millesti valesti aru saanud. Või veel lihtsam – see, millest räägiti, ei vasta lihtsalt tõele ja sa ei saa selles algselt unistuste töökohana tundunud paigas enam päevagi jätkata.