Päevatoimetaja:
Sander Silm

Luksusbuss jäi mõõtmata

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Superbusi istet  sain proovida sel suvel ja põlveruumi oli seal napilt.
Superbusi istet sain proovida sel suvel ja põlveruumi oli seal napilt. Foto: Jaanus Lensment

Kuna šoti miljardärile Brian Souterile kuuluv odavbussifirma Superbus reklaamib oma busse kui luksuslikke ja plaanib hakata sõitma ka Eesti-sisestel liinidel, soovisime mõõta ka nende bussiistet. Kahjuks jäid Superbusi mõõdud saladuseks.

Läbirääkimised Superbusi istme mõõtmiseks kestsid nädala jagu. Ettevõtte pressiesindaja sõnul on üks buss liinil, teised aga ootavad Jüri tehnopargis liinile pääsemist. Tehnoparki minek tulevat aga kooskõlastada mitme firma inimesega ja see ei olevat võimalik.

Seega siirdusin mõõdulindiga Tallinna bussijaama. Superbus saabus neljapäeva pärastlõunal Tallinna bussijaama veerand tundi enne väljumisaega. Eesti keelt kõnelev bussijuht  hakkas pagasit ära paigutama ja luba bussi siseneda küsisin pileteid kontrolliva noormehe käest. Poolakas suunas mind edasi veidi vanema kaasmaalasest kolleegi juurde, kes palus endaga rääkida vene keeles. Kuulnud minu soovist bussistmeid mõõta,  helistas ta Varssavisse. Pikast kõnest kõlasid tuttavana vaid kaks sõna: pani («proua») ja okulary («prillid»).  Kõne lõppedes teatas ta, et Varssavist lubati bussi väljast pildistada, aga kas meid sisse lubatakse, seda ei öeldud. Selleks helistab Varssavi inimene Eestisse ja Tallinnast võetakse meiega ühendust. Minutid läksid, aga lubavat kõnet ei tulnud. Kell 15.25 sulges buss uksed, enne lahkumist lohutas vanem poolakas, et ka nende kodumaal ei lubata ajakirjanikke bussi.

Tagasi üles