Venemaa häda paneb Valgevene pangajuhi palvetama

Valuutavahetuspunkt Minskis. Valgevene rubla väärtus on peamiste valuutade suhtes aastaga kahanenud poole võrra. Foto: VASILY FEDOSENKO / REUTERS

Hommikuti tööle sõites on Valgevene keskpanga juhi huultel siirad palvesõnad nii Venemaa kui Hiina majanduse pärast.

«Igal hommikul, kui ma kirikust mööda sõidan, ütlen ma endamisi: «Jumal, anna meile hea olukord Venemaal. Anna meile naftahind üle 50 dollari. Las Hiinas tulla SKT kasvu üle 6,5 protsendi.» Iga päev,» ütles Pavel Kallaur Financial Timesile.

Jumala peale lootes saab keskpankur aru, et abi peab tulema ka tarkuse kujul, kuidas viia Valgevenes läbi kauaks viibima jäänud reformid.

Finantskriis naaberriigis Venemaal, Minski peamise kaubanduspartneri ja võlausaldaja juures, on paisanud Valgevene kaosesse ning tõmmanud kriipsu peale kaks kümnendit kestnud katkematule majanduskasvule. Ohus võib olla isegi autokraatliku presidendi Aleksandr Lukašenka võim.

Tänavu kukub sisemajanduse kogutoodang (SKT) ilmselt ligi neli protsenti, seda peamiselt Vene impordi languse tõttu. Valgevene rubla on aastaga odavnenud dollari suhtes üle 50 protsendi, langedes Vene valuutakriisi ohvriks.

Keskpanga inflatsioonieesmärk on 18 protsenti. Välisinvesteeringud on sisuliselt lõppenud. «On's meil majanduskriis? Võib olla. Langus kindlasti,» ütles Kallaur. «Ja kui tingimused on ebasoodsad, siis langus jätkub.»

Hirm on teinud oma töö ning veennud poliitikuid Minskis, et majandust on tarvis liberaliseerida. Keskpank ja rahandusministeerium on käised üles käärinud ning rõhuvad jõuliselt reformidele, mis on koostatud rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide abiga. Nii loodetakse teenida Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) välja uus miljarditesse dollaritesse ulatuv pakett ning äratada investorites taas huvi võlakirjaostude vastu.

«Me üritame majandust restruktureerida, et saavutada kasvõi mingisugune võimalus kasvuks järgmisel aastal ja edaspidi,» ütles rahandusministri esimene asetäitja Maksim Jermalovitš. «Väljaspoolt tuleb palju raskusi. Seega on vajalikud sisereformid, et tõsta meie endi efektiivsust ning mitte sõltuda välispartnerite [majandus]kasvust. Muidu tuleb sellest viieks aastaks suur probleem.»

Endise kommertspankuri Kallauri määramine keskpanga etteotsa on reformimeelseid valgevenelasi julgustanud ning andnud lootust, et muutused tulevad pigem varem kui hiljem. Tohutu riigiaparaat kujutab endast loomulikult takistust – eriti tõrksad on põllumajanduse ja riiklikult koordineeritud tööstusharudega seotud ametnikud.

Sel kevadel viis sõltumatu küsitlusfirma läbi uurimuse, mis näitas, et majandusreforme peavad vajalikuks 80 protsenti Valgevene elanikest. Pooled reformide pooldajaist ütlesid siiski, et reformid peaksid tagama tugevama riikliku kontrolli majanduse üle.

«Meil on erinevad lähenemised struktuursete reformide või muudatuste kiiruse suhtes, aga see on normaalne... Reformid peavad olema põhjalikud, kuid samuti avalikkust toetavad,» ütles ametnike suhtumisi hinnates Kallaur, kelle töölaual on eriline telefon otseliiniga Lukašenka kontorisse.

Valgevene keskpankurid uurivad hoolega Poola statistikat. Nad üritavad panna paika reformide ajakava, võttes aluseks Varssavi poolt 1989. aastal käivitatud maailmakuulsad majanduslikud ümberkorraldused.