Õhuniisuti - milleks see?

Õhuniisuti Foto: PantherMedia/Scanpix

Kütteperioodi alguses tunneb nii mõnigi, et õhk on läinud kuivaks – silmad väsivad ja kipitavad, nahk ja limaskestad kuivavad. Seda põhjustab sisselülitatud küttesüsteem, mis vähese ventilatsiooni korral õhku kuivatab. Õnneks on abi lähedalt võtta – õhuniisutid.

Euronicsi tootejuhi Kristi Reiseli sõnul on õhuniisutite eesmärk hoida ruumiõhu niiskust optimaalsel tasemel ehk 40–60%.

Kuidas aga aru saada, et ebamugavustunde tekitab just vähene õhuniiskus? Reisel soovitab pöörata pilk niiskusmõõturi ehk hügromeetri poole. Kui masin näitab õhuniiskuseks alla 40%, tasub mõelda lahenduste peale. Kui hügromeeter aga õhuniiskusnäitu ei anna, siis on olukord ilmselt päris hull – kodukasutuse niiskusmõõturid alla 20% õhuniiskust ei näitagi.

Õhuniisutit valides võib silme eest kirjuks võtta, sest valik on lai – leidub igasuguse tehnoloogia, disaini ja hinnaga seadmeid.

Kuidas õhuniisuti töötab?

Õhuniisutid kasutavad ultrahelitehnoloogiat, vee aurustamist keetmise abil ja ventileerimist. Reiseli sõnul on populaarseim just esimene. «Ultrahelitehnoloogial õhuniisutid on peaaegu hääletud ning neid saab teha väikeste mõõtudega. Vesi pihustatakse ultrahelivõngete abil ülipeenikesteks piiskadeks ja paisatakse ruumi,» räägib Reisel. Sellel tehnoloogial aga on ka omad miinused. «Ruumi pihustatakse kõik vees sisalduvad ained, kaasa arvatud katlakivi, mis võib väljenduda tuppa tekkinud kerges valges tolmus – katlakiviosakestes,» räägib Reisel, kelle sõnul nõuavad ultraheliseadmed hoolikat ja sagedast puhastamist. «Katlakivi vastu aitab filtrite õigeaegne vahetamine, vee eelnev läbikeetmine (kuid kindlasti ei tohi seadmesse kallata kuuma vett) või vee filtreerimine läbi filterkannu,» õpetab tootejuht. «Need abinõud vähendavad katlakiviosakeste hulka vees, kuid täielikult seda seda siiski ei eemalda. Katlakiviosakeste ruumisattumist saab täielikult vältida vaid destilleeritud vee abil.»

Katlakivi sattumist õhku aitab vältida ka vett keetvad õhuniisutid, kus lisaks aurustunud õhule paiskub ruumi soojust, mis omakorda soodustab loomulikku õhuliikumist. Kuum õhk liigub ruumis üles, jahtunud õhk alla. Kuna niiskus liigub koos õhumassidega, aitab see kaasa niiskuse ühtlasemale levikule ruumis. Katlakivi koguneb kütteelemendi ümber ja seda on võimalik lihtsa vaevaga puhastada.

Peale nimetatud kahe tehnoloogia saab õhuniiskust ruumis parandada ventilatsiooni kasutavate õhuniisutite abil. «Märjale pinnale, milleks on kas otsapidi vees olevad filtrid või vees pöörlevad plastkettad, puhub ventilaator, mis suunab niiskuse ruumi,» selgitab Reisel. Võrreldes teiste seadmetega teevad need küll valjemat häält, kuid vajavad seejuures minimaalselt hooldust. «Tänu ventilaatorile jaotuvad niiskus ja temperatuur ruumis ühtlaselt. Ventileerivate õhuniisutite mõõtmed on teist tüüpi õhuniisutitega võrreldes harilikult veidi suuremad.»

Arvesta ruumi suurust

Õhuniisutit valides on tehnoloogia küll oluline, kuid veel enam tuleb tähelepanu pöörata seadme jõudlusele. «Parim jõudluse indikaator on, kui mitu grammi vett masin ühes tunnis läbi töötab,» lausub Reisel. Tuleb arvestada ka ruumi suurust.

Hinda määravad muu hulgas veepaagi suurus ning see, kas seadme juhtimine on mehaaniline või digitaalne ja sisseehitatud niiskusmõõturiga. «Ultrahelimudelite puhul tõstab hinda soojendatud auru võimalus,» mainib Reisel.

Miks on õige õhuniiskus oluline?

•          Nina, silmad ja nahk ei tundu enam kuivad. Seetõttu on kodus ja kontoris mugavam viibida.

•          Haigestumise oht on väiksem. Gripiviirus püsib nakkusohtlikuna hea niiskustasemega ruumides lühemat aega.

•          Parem uni. Liiga kuiv õhk ei ole inimesele kasulik, uni on rahulikum, kui ruumi niiskus on õigel tasemel.

•          Keskendumisvõime on parem, ka tunnete end vähem tujutu ja väsinuna.

•          Tolmu lendlemine väheneb, nii saavad tolmu suhtes tundlikud inimesed paremini hingata.

•          Mööbel, puitpõrandad ja maalid on kaitstud, ei teki pragusid ega deformatsioone.

•          Muusikainstrumendid ei vaja nii sageli häälestamist.

Allikas: Kristi Reisel