/nginx/o/2015/10/15/4595225t1h6360.jpg)
Võrdõigusvolinik kutsub tänasel rahvusvahelisel valge kepi päeval pöörama tähelepanu inimestele, kes on nägemisvõimest kas täiesti või osaliselt ilma jäänud.
Võrdõigusvolinik: e-riik peab ka pimedatele kättesaadav olema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Veebiinfo ligipääsetavus on vähim, mida nii avalik kui erasektor saab pakkuda inimestele, kes soovivad olla ja on ühiskonna täisväärtuslik osa,» tõdes võrdõigusvolinik Liisa Pakosta, lisades, et WCAG 2.0 nõuetest on saanud valge kepp infole ligipääsul. Täna, 15. oktoobril tähistatakse kõikjal maailmas rahvusvahelist valge kepi päeva.
«Valge kepi päeval tunnustame me kõik nägemispuudega inimeste iseseisvat toimetulekut ja saavutusi – just seetõttu on iseseisva orienteerumise abivahend valge kepi näol saanud rahvusvaheliselt vaegnägijate tunnustuspäeva sümboliks,» toonitas Pakosta. Volinik lisas, et kaasajal toimetulekuks on lisaks tänavatel liikumisele vajalik ka orienteerumine küberteedel.
«Ligipääsust veebis olevale infole on saanud iseenesestmõistetav vajadus,» sõnas Pakosta, märkides sames, et veebilehtede ligipääsetavuse osas nägemispuudega inimesele on Eestis veel arenguruumi ning seda tuleb tunnistada isegi mõnede avaliku sektori veebilehtede puhul. «Panen nii riigi- kui erasekktori asutustele südamele: mõelge sellele, et teie lehte saaksid kasutada ka vaegnägijad ja pimedad,» rõhutas volinik, lisades, et e-riigi kuvandi hulka peab kindlasti käima ka ligipääsetav e-riik.
Veebileht on ligipääsetav, kui see vastab WCAG 2.0 nõuetele. See tähendab muu hulgas, et veebiteksti saab lugeda kõnesüntesaatoriga, saab muuta teksti suurust ja kontrastsust ja navigeerida ka arvutiklahvidega. «Nägemispuudega inimene on täieõiguslik ühiskonnaliige, kes soovib võtta osa ühiskonnaelust, saada haridust, käia tööl, nautida kultuuri ja suhelda teiste inimestega,» ütles Pakosta. Ta lisas, et igaüks saab kaasa aidata, et nägemispuudega inimene tunneks end teretulnuna nii ametiasutuses kui ka teatris või kohvikus.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik on sõltumatu ja erapooletu asjatundja, kes jälgib soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist. Võrdõigusvoliniku poole võib pöörduda igaüks, kes kahtlustab, et teda on diskrimineeritud tema soo, rahvuse, vanuse, puude, nahavärvuse, seksuaalse sättumuse, veendumuse, usundi või ametiühingusse kuulumise tõttu ning volinik nõustab ja abistab inimesi diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel.
Peale selle analüüsib võrdõigusvolinik seda, kuidas mõjutavad seadused meeste, naiste ja vähemusgruppide seisundit ühiskonnas ning teeb ettepanekuid valitsusele, valitsusasutustele ja kohalikele omavalitsustele õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks.