Inimesed kindlustavad elu üha vähem

Inimene ja valgus Foto: SCANPIX

Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul on majandusolukord kindlustusturgu oluliselt mõjutanud, sest uut kindlustatavat vara ei tule juurde ja määravaks on muutunud teenuse hind.

Kui 2008. aastal jõustus Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel Eestis ligi 63 000 elukindlustuslepingut, siis eelmisel aastal oli jõustunud lepinguid vaid 33 000 ja tänavu üheksa kuuga ainult 19 000.

Langenud on ka jõusolevate elukindlustuslepingute arv, mis 2008. aastal oli 353 000, 2009. aastal 335 000 ja tänavu üheksa kuuga 326 000.

Kõige teravamalt omakorda elukindlustuse suunal on majanduslangus tabanud kogumiskindlustuste turgu, mille sissemaksed on 2008. aastaga võrreldes vähenenud ligi poole võrra: kui 2008. aastal laekus kindlustusmakseid kokku enam kui 475 miljonit krooni eest, siis tänavu üheksa kuuga on see number ligi 273 miljonit krooni ning jõusolevate lepingute arv on vähenenud umbes 20 000 võrra.

Kui 2008. aasta kindlustusseltsidele laekunud kindlustusmaksete summa oli 1,273 miljardit, siis 2010. aasta üheksa kuuga oli summaks 904 miljonit krooni. 2008. aastal maksti välja aga 1,102 miljardit ja 2010. aastal üheksa kuuga ligi 548 miljonit krooni.

Tähtis on hind

Piirsalu hinnangul on üha enam määravamaks muutunud teenuse hind, kuid ta tõstis samas esile, et madal hind võib osutuda probleemiks, kuna väiksema summa eest ei pruugi alati saada oodatud teenust.

Samas on Piirsalu hinnangul seltsid end teenuse kvaliteedi osas arendanud ja olukord on paremuse suunas liikunud.

«Kliendisõbralikkus on oluline ja ei müüda lihtsalt kindlustust või fonde, vaid püütakse süveneda kliendi probleemidesse ja neid selleläbi aidata,» selgitas ta. «See on kindlustusteenuse sisu ja pikas perspektiivis kasulik nii tarbijatele kui ka seltsidele.»

Kaks peamist gruppi

Piirsalu sõnul jääb keskmise elukindlustaja vanus 30-39-aasta vahele ja selles grupis domineerivad mehed. Järgmine grupp oleks 40-49-aasta vanused ja seal on enam juba naisi. Keskmise kindlustussumma vahemikuks on 120 000-140 000 krooni.

«Esimeses grupis on tõenäoliselt seos laenude ja võetud kohustusega ning teises grupis pigem säästmine,» hindas ta. «Üldiselt kipuvad naised enam ette mõtlema ja säästlikumad olema.»

Piirsalu sõnul on Eestile iseloomulik, et kui mujal maailmas on arenenumad maad elukindlustuse poole kandu, on olukord Eestis vastupidi. Samuti ajavad eestlased pigem taga tootlust ja võtavad riske.

Ruumi on uuteks toodeteks

Piirsalu hinnangul on Eesti kindlustusturul kindlasti ruumi uuteks toodeteks, mis võiks inimestele huvi pakkuda. Näiteks võiks tema hinnangul elukindlustuse osas laiemalt kaetud olla teise pensionisamba turg, kus kindlustusseltsid saaksid lisaväärtusi pakkuda - seni ei ole kliendil võimalust saada kaitset oma teise sambasse kogutavale varale, sest fondid ei paku garanteeritud intressiga teenust.

Kahjukindlustuse poolel on selgelt arenguruumi vastutuskindlustuse vallas, sest katmata on kindlustusvajadus nii tööandjate (nt tööõnnetused) kui ka töövõtjate poolt (nt tööandjale tekitatud kahju).

«Puudub praktika ja ka toetav seadusandlus, kus isikult oleks võimalik lihtsalt sisse nõuda teisele isikule tekitatud kahju,» selgitas ta. «See on probleem, mistõttu on ka üldine vastutuskindlustus ja eriti eraisiku vastutuskindlustus näiteks võrreldes Saksamaaga vähearenenud.»

Milliseid elukindlustusteenuseid Eestis pakutakse?

1. Puhast surmariski kindlustust so kindlustussumma makstakse välja ainult kindlustatu surma korral.

2. Garanteeritud tootlusega kogumise teenust koos suurema-väiksema summaga surmariskiga (kapitalikogumine, lastekindlustus, hariduskindlustus vms kogumine)

3. Garanteeritud tootlusega eluaegne annuiteet (tulumaksusoodustusega või ilma) - klient valib endale soovitud pensioni suuruse ja hakkab vastavalt sellele makseid tasuma

4. IRE - investeerimisriskiga elukindlustus (Unit Linked)

5. Erinevad lisakindlustused ülaltoodule juurde: põhiliselt õnnetusjuhtumikindlustus, kuid ka haigustega, töövõimekaotusega seotud lisakindlustused.

Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul on teenustel erinevad turunduslikud nimed ja kindlasti peaks klient olema terane oma soovide esitlemisel ja alati küsima ning laskma endale kõik täpselt selgeks teha.

«Kui tehakse aastakümneteks leping, siis sellise lepingu tegemisel ei tohiks kiirustada ja tuleks endale võtta piisavalt aega,» toonitas Piirsalu.