Advokaat OÜtamisest: ettevõte ei peaks pimesi asju muutma

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Priit Raudsepp
Priit Raudsepp Foto: Foto: Glikman Alvin & Partnerid

See, et maksuhaldur on ettevõtte luubi alla võtnud ei tähenda seda, et ettevõte peaks oma asju muutma pimesi, sõnas Glikman Alvin & Partnerid maksuõiguse valdkonna juht, vandeadvokaat Priit Raudsepp.

Maksuamet teeb valimi ettevõtetest, kes on taolist teenustasu maksnud ja maksuamet on lubanud nendega ühendust võtta. See võib toimuda nii kirja kui telefoni teel ning vajadusel peaks ettevõte oma ärikorraldust muutma.

«Maksuamet selgitab kohtulahendite valguses, kuidas suhte loomust peaks tuvastama. Maksuhaldur annab esialgselt maksumaksjale võimaluse ise hinnata, kas tegemist on teenusega või mitte,» ütles Raudsepp. Kui maksu maksja maksuametiga nõustub, siis peab ta edaspidi tasuma tööjõumakse.

Tema sõnul ei saa kõiki niiöelda OÜtamise juhtumeid ühe vitsaga lüüa. On täiesti võimalik, et ettevõte ostabki sisse näiteks juhtimisteenust, raamatupidamisteenust või midagi muud taolist. Kõiki neid suhteid ei pea kindlasti ümber hindama.

«Peab vaatama konkreetset kaasust, konkreetseid asjaolusid,» rõhutas vandeadvokaat. «Üleskutse ettevõtjatele – mitte pimesi hakata asju muutma, vaid kas omal jõul või välise abiga anda sisule hinnang ja vastavalt sellele otsustama, kas teenuslepingutega edasi minna või maksuametiga nõustuda.»

Selle hindamise jaoks on maksuamet oma kodulehel avaldanud ka juhendi. Maksuameti juhend sedastab, et alati ei pea ettevõte tegevust ümber hindama. Raudsepp sõnas, et kui tegevus on lühiajaline, on selle ümberhindamine vähetõenäolisem. Vaadatakse, kas OÜl on üks klient või mitmeid. «Juhendi kohaselt on riskantsemad kaasused, kus on viiteid alluvussuhtele ning kus OÜ finantsriisiko on madal. Samuti peab ettevaatlikum olema olukorras, kus arveid esitatakse iga kuu samas summas ning kui osaühingul on vaid üks klient,» sõnas ta. Tasub veel vaadata, kus ja kelle poolt teenust osutatakse – kas teenuse saaja ruumides või osaühingu enda ruumides.

Maksuameti silmis iseenesest kahtlased on juhtimisteenused, sõnas Raudsepp. Kui teenust osutava ja saava ettevõtte omanikud või juhatuse liikmed kattuvad, siis maksuhalduri silmis on tegemist juba väga suure riskiga.

«Alati ei pea see aga kaasa tooma ümberkvalifitseerimist – teatud juhtudel on see õigustatud,» sõnas ta. Ta tõi näiteks valdusfirma, mis oma tütarfirmadele osutab juhtimisteenust. Väga tavapärane on olukord, kus välismaal on emaühing ning Eestis tütarühing, siis emaühing osutab tütrele mitmesuguseid teenuseid – sealhulgas juhtimisteenust. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles