Vutimuna seest tuli välja teine koorega muna

Vutimuna seest tuli välja teine koorega muna. Foto: Epp Uibo

Keedetud vutimuna koorima hakates leidis Postimees.ee lugeja selle seest teise koorega muna.

Järveotsa Põdvutifarmist muna toonud Epp Uibo selgitas, et see oli n-ö praakmuna ja saadud otse farmist. Kuna muna oli võrreldes teistega arvestatavalt suurem, siis ei mahtunud too karpi ning seega müüki ei läinud.

Järveotsa Põldvutifarmi omanik Ülo Pullisaar ütles, et ta on sellisest asjast varem küll kuulnud, ent ise näinud pole ning põhjuseid, kuidas selline asi juhtuda võiks, ta välja tuua ei osanud.

«See on munajuha füsioloogia funktsionaalne häire, üldjuhul võib öelda, et on tegu reproduktsiooni häirega,» selgitas Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Harald Tikk.

See, et vutt muneb ühe imeliku muna, ei tähenda, et ülejäänud munad ei võiks olla normaalsed. Tikki sõnul on tegu ajutise häirega – selliseid asju lihtsalt juhtub.

Emeriitprofessor selgitas, et mitme munarebu sattumine ühe koore sisse on lihtsamini selgitatav: «See on kõik väga hästi seletatav munasarja funktsionaalhäiretega – vabaneb lihtsalt kaks kas normaalselt arenenud või juba munasarjas kokkukasvanud rebu. Tegelikult on sellistes hiidmunades tihtipeale kaks või isegi kolm rebu.»

«Aga et kaks muna on üksteise sees – see on omaette ooper. Selle kohta ei ole praegu arvatavasti hästi seletatavat põhjust,» rääkis Tikk ning lisas, et munaanomaaliaid esineb harva.

«Kanamunade puhul ei ole see ka välistatud. Kanamunal on ka niisuguseid asju olnud, et kui hakata väljapoolt lugema, siis on korralik lubikoor peal, siis tuleb munavalge ja rebu, siis tuleb järgmisena jälle üks lubikoorega muna ja selles on jälle omakorda munavalge ja rebu,» lisas ta.

«Aga kuidas see tegelikult toimub – siin on tegemist ainult oletustega, sest päris korralikke uuringuid, et kui tekib ühe hormooni seisak ja kuidas see on sõltuv, kui kaks rebu näiteks munasarjast vabanevad ja missuguses järjekorras hakatakse naid töötlema ja hakatakse panema peale munavalge kihtisid ja muidugi hiljem tupe osas siis ka lubikoort, need on võrdlemisi keerukad süsteemid,» selgitas professor.

Vutimunadega on ka varem tavapärasest erinevaid asju juhtunud. Näiteks peale eesti vuti ristamist lihatõuga hakkasid Tikki sõnul 20 protsenti esimese põlvkonna isenditest munema n-ö duubelmune, mis tähendab, et kui vutt muneb tavapäraselt ühe ööpäeva jooksul ühe muna, siis need isendid munesid 24 tunni jooksul mitu muna.

«Lühema munemise vahe oli isegi kaks tundi. Kujutage ette, mismoodi see munajuha peaks töötama, kui korraga on sees erinevas arenguastmes muna. Ühel on juba näiteks pandud kiudkestad peale, teisel on juba lubikoor peaaegu valmis,» selgitas Tikk ning lisas, et sellised duubelmunad olid täiesti normaalse kaaluga. Mõni vutt munes duubelmune isegi kolm päeva järjest. Muna keskmine mass ja morfoloogia ei olnud erinev tavalistest munadest. Ka praegu munevad professori sõnul üksikud vutid duubelmune.