/nginx/o/2015/10/14/4592013t1h2ccf.jpg)
Kuna sel aastal on tulekahjudes oma elu jätnud juba 36 inimest – mis on kahe inimese võrra rohkem kui eelmisel aastal samal aja – , tuletab päästeamet meelde, et tulega tuleb hoolikalt ümber käia.
Tulesurmasid põhjustab peamiselt hooletu suitsetamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Peamine tulekahjude põhjus on jätkuvalt hooletus,» rääkis Liina Reinsaar päästeameti kommunikatsiooniosakonnast. Tema sõnul on sel aastal ligi pooled hukkunud just hooletu suitsetamise tagajärjel alguse saanud tulekahjudes, neist omakorda suitsetasid tulekahju puhkemise ajal voodis või tugitoolis ligikaudu neljast kolm. Keskmiselt hävib tules iga päev kaks kodu.
Reinsaare sõnul elab suur hulk inimesi oma igapäevaelu tuleohuriskiga. «Näeme, et küttekolded ja elektriseadmed ei ole korras, inimesed kasutavad hooletult lahtist tuld ja mis peamine – jätkuvalt puuduvad majapidamistest töökorras suitsuandurid,» selgitas päästeameti esindaja. Küll aga nentis ta, et kahjuks tõdeb inimene, või halvimal juhul tema lähedased, et elupaik on tuleohtlik alles siis, kui päästjad tema kodu kustutavad.
Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul püüab päästeamet olla inimeste jaoks olemas juba varem, kui tulekahju kustutamist vajab. «Meie eesmärk on aidata inimestel läbi erinevate teenuste tuleõnnetusi ära hoida, sest kui päästeauto juba välja sõidab, on õnnetus sündinud,» ütles Tammearu, lisades, et kuna päästeamet igale poole ise kahjuks ei jõua, on oluline igaühepanus, kes saab aidata tuleriski vähendamisele kaasa.
«Kõige lihtsam viis oma kodu ja lähedasi tuleohu eest kaitsta, on veenduda kodu tuleohutuses,» sõnas päästeameti peadirektor. Seda saab hõlpsasti teha testi abil aadressil www.kodutuleohutuks.ee ning ka nutiseadme abil. Kodulehel on lisaks veebinõustaja, kes aitab jooksvalt tekkinud lisaküsimustele vastuseid leida. Samuti on alati ainult telefonikõne kaugusel päästeala infotelefon 1524, kust saab kõikidele tuleohutusega seotud küsimustele vastuseid.
Üle poole sellel aastal hukkunutest olid vähemalt 61-aastased. Alkoholijoobes oli teadaolevalt 58 protsenti hukkunutest. Suitsetamisest alguse saanud tulekahjus hukkunutest olid joobes 87 protsenti. Ligi kolmandik käesoleval aasta hukkunutest hukkusid ilma elektrita eluruumis, neist 73 protsenti lahtise tule kasutamise tõttu alguse saanud tulekahjus – küünla põletamisest.