Uuring: sõiduautomaks on eelarvele parim, SKT-le halvim

Sõiduautode maksustamine ei vähendaks eriti nende kasutamist, leidis värske uuring. Foto: Mihkel Maripuu

Sõiduautomaks tooks riigieelarvesse rohkem raha kui veoautode teemaksud, aga oleks ka sisemajanduse kogutoodangule (SKT) märksa kehvema mõjuga, selgub riigikantselei tellimusel erinevaid transpordimakse võrrelnud firma Ernst & Young Baltic uuringust.

Kui aastas korjataks igalt sõiduautolt keskmiselt 117 eurot (maks ise oleks ilmselt diferentseeritud lähtuvalt auto saastavusest, valmimisaastast jms), koguneks sellest riigikassasse 58 miljonit eurot. Maksu plussid oleks suurem tulu ja kerge kogutavus – seda võetaks igalt registris olevalt sõidukilt – miinused aga see, et see ei võta arvesse läbisõitu ega sesoonset kasutamist, vähendaks maksutulusid otseselt viie miljoni euro võrra ning SKT-d 0,07 protsendi võrra ehk praegu ligikaudu 14 miljonit eurot.

«Sõiduautode maksustamine aastamaksuga oleks analüüsitud alternatiividest kõige positiivsema kulu-tulu suhtega ning kiireima tasuvusajaga maksustamislahendus,» tõdevad uurijad.

«Elanike seisukohast tähendab sõiduautode maksustamine transpordikulutuste kasvu. Täiendav maksustamine keskmise sõiduauto kohta saja euro võrra aastas mõjuks koormavalt umbes tuhandele autot omavale maapiirkonna elanikule, viies nad allapoole suhtelist vaesuspiiri. See tähendab vajadust leevendusmeetmete järele, milleks võivad olla nii mobiilsustoetused kui maapiirkondade ühistranspordi võimaluste parandamine,» tõdeb uuring.

Sõiduautomaksu puudus on ka, et see maksustab vaid kodumaises registris olevaid autosid.

Alternatiividena kaalusid uurijad veoautodele teekasutustasu kehtestamist. Olenevalt sellest, kas tasu on aja- või läbisõidupõhine, suudetaks sellega riigikassasse koguda 18 kuni 20 miljonit eurot, 722 eurose keskmise maksu korral. Negatiivne mõju SKT-le oleks 0,04 protsenti ning ligikaudu viiendiku maksaksid Eestit läbivad välisriikide registris olevad veokid. Selle maksu miinused on pikem tasuvusaeg, väiksem tulu ning suuremad investeeringud maksu kehtestamisel ja kontrollimisel.

Uuringuga saab täpsemalt tutvuda riigikantselei leheküljel (pdf-formaadis).