/nginx/o/2015/10/13/4591285t1hb4a9.jpg)
Kuigi sealiha hind ei ole praegu märkimisväärselt kallis, kulub mitmeliikmelisel perel seda nädalas ikka omajagu ning kulutusedki võivad sel puhul olla suured.
Liha söömine säästab raha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Liha väga kõrge bioväärtus kompenseerib tema pisut kõrgema hinna,» kirjutab Tartu Ülikooli arstiteaduskonna biokeemia instituudi juhataja professor Mihkel Zilmer Toiduliidu lehel «Sealiha on hea liha». Et kõrgväärtuslikku liha tuleb tarbida oluliselt vähem, kaasneb oskusliku tegutsemise puhul lisaks tervislikule söömisele tegelikult ka majanduslik kokkuhoid, seega kasu on topelt.
Samal ajal on vale söömise peale kulutatud raha kasutu kahekordselt, sest biokeemilised vajadused jäävad paljuski rahuldamata. Lihal on Zilmeri sõnul normaalse inimtoidu loomses osas kindel ja vajalik koht ning populistlikke loosungeid liha söömisest loobumiseks ei tasu võtta tõsiselt.
Liha tarbimise vajalikkust ei maksa mõista aga sundkohustusena süüa kogu aeg vaid ühte liiki liha ja kohustusena süüa liha absoluutselt iga päev. Kuna inimene on segatoiduline, tähendab see, et tervisliku tasakaalustatud toitumise puhul peaks loomset osa toidus olema 15–25 protsenti ja taimset osa 75–85 protsenti. «Loomulikult on selline vahekord üldistatud ning pole vaja seda iga toidukorra ajal ülitäpselt järgida, mõnele võib sobida ka natuke teine vahekord,» täpsustas Zilmer.
Peab aga meeles pidama, et ükskõik kas taimse või loomse toidukraami täielik ja kestev kõrvaldamine oma toidust on pikemas perspektiivis tervisele kahjulik ja ohtlik. Zilmer mainis ära ka selle, et loomulikult on iga inimese õigus ja vabadus ise otsustada, mida süüa.