/nginx/o/2015/09/30/4544307t1hc616.jpg)
Swedbanki klienditeenuste divisjoni juhi Ulla Ilissoni sõnul on panga suur automaatide võrgustik teatav konkurentsieelis ja pank ei näe erilist põhjust enda rajatud infrastruktuuri viimiseks pankade ühisesse automaatide võrgustikku.
Swedbank ei näe põhjust oma automaatide ühiskasutusse andmiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Miks me peaks seda heast südamest välja jagama,» kommenteerisis Ilisson, lisades, et mingit erilist kasu pank ühises võrgustikus enda jaoks ei näe, vahendab BNS.
Ilisson sõnas Pangaliidu ja BNSi koostöös toimunud arutelul, et selline visioon tuleneb suuresti panga klientide vajadusest, kuna kõik kliendid ei käi suuremates keskusest ja väga naiivne oleks loota, et ühise võrgustikuga sularaha kättesaadavus paraneb.
«Pigem automaate ei jäeta väikestesse kohtadesse,» sõnas Ilisson, tuues näiteks Soome ja Rootsi, kus pangad kasutavad ühist automaatide võrgustiku, kuid kus automaate on inimeste kohta Eestiga võrreldes kaks korda vähem.
LHV jaepanganduse juht Andres Kitter sõnas, et pank on otsusega luu oma automaatide võrgustik, väga rahul. Ka Kitter möönis, et Soome süsteem pole kõige efektiivsem, kuna automaatide arv on vähenenud, need on väga ülekoormatud ja järjekorrad on pikad.
Samas oli tema sõnul Soomes ühes probleemiks, et see võrk jäeti reguleerimata. «Sellise võrgu saaks [praegu ka Eestis] luua, kui seda mõistlikult juhtida, siis see hoiaks ka kulusid kokku,» sõnas Kitter.
Eesti Panga asepresident Madis Müller sõnas, et keskpank samas kommertspankade ühise automaatide reguleerimist ei poolda ja tegemist oleks liigse piiranguga. «Iga kilomeetri tagant x pangaautomaati, seda ei tahaks,» sõnas ta.
Pangad on arutanud aastaid ühise automaatide võrgustiku rajamist, kuid siiamaani pole selleni jõutud.