/nginx/o/2015/10/12/4588135t1h4428.jpg)
Tänavune majandusteaduse Nobeli preemia läks briti uurijale Angus Deatonile, kes sai auhinna tarbimise, vaesuse ja heaolu uuringute eest, kirjutab Tartu Ülikooli majanduspoliitika professor Jüri Sepp. Teema on aktuaalne, sest majanduspoliitiliste otsuste kujundamiseks on vaja teada-tunda ka individuaalsete tarbimisotsuste tagamaid.
Deaton kasutas oma järeldustes arengumaades tehtud pereküsitluste andmeid. Tarbimiskulutuste alusel sai näiteks hinnata inimeste elustandardit ja vaesuse levikut.
Laureaadi tööl on olnud mõju poliitilistele otsustele. Muuhulgas oli tänu sellele võimalik selgitada, milliseid ühiskonnakihte puudutab enim toidukaupade käibemaksu tõstmine.
Veel üks huvitav näide Deatoni uuringutest. 2010 aastal tegid nad koos Daniel Kahnemanniga (Nobeli preemia 2002) töö sissetuleku ja isikliku õnnetunde seostest. Selle järeldusena teeb raha vastupidiselt rahvatarkusele siiski õnnelikuks, kuid siiski vaid teatud piirini. Toona oli USA-s piiriks 75000 dollariline aastasissetulek. Iga lisasissetulek üle selle ei lisanud enam oma eluga rahulolu ja emotsionaalset heaolu. Küll aga tekitas madalam sissetulek negatiivseid tundeid.
Tema tuntuim raamat on „The Great Escape“, kus üritatakse majandusarengut läbi ajaloolise prisma üldarusaadavalt seletada. Põhiideeks on arengu ja ebavõrdsuse seos. Ühed suudavad arengust tulenevaid võimalusi kasutada, teised mitte. Ta kirjutab seal «lõpmatust tantsust progressi ja ebavõrdsuse vahel». Oma koha pealt on ebavõrdsus ka vajalik, sest seeläbi selguvad arenguvõimalused ning tekivad stiimulid erinevuste vähendamiseks. Probleem tekib aga siis, kui need, kes on läinud uutele teedele, sulgevad oma positsiooni kindlustamiseks enda järel uksed.
69-aastane Angus Deaton tegeleb muuhulgas ka arengu- ja tervishoiuökonoomikaga. Ta sündis Sotimaal Edinburghis ja töötab praegu USA eliitülikoolis Princetonis. Tal on nii UK kui ka USA kodakondsus.