/nginx/o/2015/09/16/4495963t1hf0ee.jpg)
Kui kantsler Angela Merkel eile Nobeli preemiata jäeti, tulvas paljude sakslaste südamesse küllap siiras Schadenfreude.
Ema süda on ekslik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänu tuneeslaste võidule säästeti neid ebamugavustundest näha austusavaldusi juhi ümber, kelle avatud piiride poliitika on kodumaal tormi tekitanud, poliitilised liitlased üles ärritanud ning rahva hinge kahtlusi külvanud.
Juba on kaasmaalased hakanud kõrvutama Merkelit eelkäija Gerhard Schröderiga, kes kümnend tagasi suure osa omaenda erakonnast välja vihastas, kirjutab Bloomberg Business.
Nagu nentis anonüümsust palunud kõrge parteilane, seisab Merkel nüüd silmitsi omaenda Schröderi Hetkega. Vaatlejate hinnangul on kantsler otsustanud unustada arvamusküsitlused ning üritab ilmselt keskenduda poliitilisele pärandile.
Ta keeldub tulemast vastu palvetele pitseerida praegust olukorda arvestades riigi piirid ning toonitab, et Saksamaal tuleb olla eeskujuks. Lähedalseisva allika sõnutsi ei näe Merkel alternatiivi, ei kavatse kurssi muuta ning võtab kukkuvaid reitinguid kui hinda, mis tuleb maksta.
«See on kaugelt kõige suurem väljakutse, mis ta kantslerina on kogenud,» ütles Carnegie keskuse direktor Brüsselis Jan Techau, kes juhtis tähelepanu sellele, et Merkel on «selgelt alahinnanud põgenikekriisi pingeid ning ajab [sellise] poliitikaga nurka suure osa omaenda erakonnast.»
Seades jalgealuseks heategevuslikud ja humanitaarsed põhimõtted on Merkel lahkunud kainelt ja kaalutlevalt teelt, mis talle seni nii kodus kui Euroopas edu on taganud.
Tund aega väldanud intervjuus riigitelevisiooni ekraanil rõhutas Merkel rahvale, et tema üleskutse sisserändajaile «sõbralikku palet» näidata lähtub seekord «südamest».