Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Palmer: Estonian Air ei jääks odavlennufirmana ellu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Estonian Airi juhi Jan Palmeri plaanidest hoolimata on rahvusliku lennufirma kohal tumedad murepilved.
Estonian Airi juhi Jan Palmeri plaanidest hoolimata on rahvusliku lennufirma kohal tumedad murepilved. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Estonian Airi juhi Jan Palmeri hinnangul odavlennufirmana ei suudaks Eesti rahvuslik lennufirma suurte tegijatega konkureerida, küll aga oleks perspektiivi allhanke lendude tegijana.

Millal jõuab taas kätte see aeg, kui eestlased saavad tunda uhkust rahvusliku lennufirma üle ja pole enam põhjust kurta?

 1. aprillil 2016.

Seda kuupäeva ei muuda miski?

See on kindel. Siis algab suvehooaeg ja me oleme Embraerid vahetanud CRJ700 vastu, kõik peaks normaliseeruma. Meie jaoks on  CRJ lennukite variant hea, sest märksa kallim on  omada kahte eri tüüpi lennukeid, kuna need nõuavad eri väljaõppega meeskondi. Aga isegi kui üks CRJ mudel on väiksem kui teine, siis saavad kõik meeskonnad nendega hakkama ja nii on märksa odavam opereerida. Ka kütusekulu on CRJidel väiksem kui Embraeridel. Aga ma ei oleks aus, kui väidaksin, et varsti läheb paremaks. Nii see ei ole. Uute lennukite tulekuga olukord läheb pisut lihtsamaks, kuid me vajame siiski veel turbopropellerlennukeid.

Ma tean, et praegu on keerulised ajad ja te ootate Brüsselist otsust. Kas Estonian Air on tulevikus odavlennufirma?

 Me oleme definitsiooni poolest  regional low cost firma (ettevedu tegev lennufirma – toim), aga me püüame käituda kui madalate hindadega ettevõte. Meist ei saa kunagi odavlennufirmat, sest siis me lendaksime Stockholmi neljapäeviti ja võib-olla ka pühapäeviti ning meil oleks Boeing 737 või 757, me täidaksime lennuki, müües väga odava hinnaga pileteid. Aga kes lendab ülejäänud päevadel? Ei keegi. Riik on andnud lennufirmale ülesande, et me peame pakkuma vähemalt kaks korda päevas ühendust mõne  olulise kohaga Euroopas ja SRÜ riikides.  Kui ei oleks Eesti lennufirmat, mis teenindab neid liine hommikul siit alustades ja õhtul lõpetades, siis miks peaks keegi siia investeerima, kui nad saaksid seda teha Lätis, kus Air Balticul on palju liine.

 Me võiksime muutuda odavlennufirmaks, aga et selles äris võistlemiseks peab   olema 50 suurt lennukit, vähemalt 200 kohta, et suuta Ryanairi, Easyjeti või Norwegianiga konkureerida. See on täiesti teises liigas mäng. Paljud lennufirmad on püüdnud seda teha ja minu mäletamist mööda on 170 lennufirmat  seda tehes pankrotti läinud. Meie oleme rohkem nišifirma, sest pakume seda, mida teised ei tee ‒ non-stop liine Tallinnast Euroopas. Meie äri on pakkuda sellist non-stop-liiklust või muutuda allhanke pakkujaks.

Euroopa turul on praegu samasugused muutused nagu USAs, isegi suured lennufirmad nagu SAS, KLM või Finnair ei paku sellises suuruses lennukeid nagu meie, sest see on liiga kallis ning nad ostavad seda teenust sisse. Tulevikus on väiksemate lennukite turg allhankefirmade nagu meie käes. Euroopas on umbes kuus firmat, millel on samasugune lennukipark nagu meil ja mis püüavad allhankelepinguid. Meie teeme sedasama, lendame näiteks Austrias, nad on meiega rahul, firma teenib, samas pole tururiski.

Uued lennukid liisiti kaheks aastaks. Kas Estonian Air jätkabki liisitud lennukitega?

Kui keegi annaks raha, siis ma ostaksin lennukeid. Aga uue ostmine on kallis, meil on küll pisut raha, aga mitte nii palju. Teiseks ei anna  pangad meile enne Euroopa Komisjoni otsust laenu.

Mis tüüpi lennukid sobiksid Estonian Airile?

Kuni sajakohalised. CRJil on olemas kolmas versioon CRJ100, kus on 100 kohta. Lennukipark, kus on 100-, 88- ja 72-kohaline lennuk, oleks ideaalne kombinatsioon Tallinnast algavaks liikluseks päris mitmeks aastaks. Suurema lennuki puhul on püsikulud väiksemad ja näiteks 100-kohalise lennuki puhul saaksime hakata lendama Londonisse. Ma tean, et seda liini soovib nii riik kui ka inimesed. Võib-olla ka aasta läbi Pariisi, sest pikkade liinide teenindamiseks on vaja suuremat  lennukit, sest nende opereerimiseks peab istmekulu olema võimalikult väike. N-ö ühe pere lennukeid saaks opereerida sama meeskond. Aga kaaluda võiks ka Embraeri lennukeid  190, 195,  175, 170, nendes lennukites 76 kuni 120 istekohta. Nii et kui mitte CRJ, siis miks mitte Embraer. Aga ma ei ütle, milliseid lennukeid ma eelistan, sest ma vihastan lennukiehitajad välja.

Täispikka intervjuud Jan Palmeriga loe esmaspäevasest Postimehest.

Tagasi üles