/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2015/10/09/4575993t1h282e.jpg)
Kuigi Eesti Londoni saatkonna uue sekretäri leidmise protsess on veel pooleli, ületas juba sellele kohale kandideerinute arv kõvasti tavapäraste konkursside keskmise.
Saatkonna sekretäri otsing tõi ministeeriumile palju tööd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kandideerida oli võimalik 27. septembrini ning kokku võttis konkursist osa üle 90 kandidaadi,» rääkis hiljutise Eesti Londoni saatkonna personaliotsingu tulemustest Mariann Sudakov välisministeeriumi pressiosakonnast.
«Võrreldes tavapärase kohapealt palgatud töötajate konkurssidega oli Londoni saatkonna sekretäri konkursile kandideerinuid keskmisest kõvasti rohkem,» lisas Sudakov, tähendades, et kuna uue sekretäri leidmise protsess on veel pooleli, siis praegu tutvutakse kandidaatide CV-de ja motivatsioonikirjadega ning valmistutakse intervjuuvooruks. Uus sekretär peaks tööd alustama novembrikuu jooksul.
CV-Online’i turundusjuhi Heikko Grossi sõnul on üle 90 kandidaadiga sekretärikonkurss kahtlemata ebatavaline isegi tavapäraste sekretäride konkursside puhul, kuhu kandideeribki keskmisest rohkem inimesi. «Kui veel aastal 2010–2011 võis see olla üsnagi tavaline, siis praegu on see pigem silmapaistev tulemus,» märkis Gross.
Seda, kui keeruliseks või lihtsaks võib osutuda niivõrd suure hulga kandidaatide hulgast sobiliku valimine, sõltub CV-Online’i turundusjuhi sõnul kandidaatidest. «Mõnel puhul võib see olla väga lihtne – kui üks kandidaat eristub teistest, väga selgelt on teistest peajagu üle, siis tegelikult ei ole see keeruline,» rääkis Gross. Küll aga tuleb selliseid olukordi harva ette.
«Eks organisatsioon peab ise vaatama, mis on nende jaoks antud hetkel oluline ja seal võib tekkida küll sellist mõttekohta ja arutelu,» lisas ta, tähendades, et üle 90 kandidaadi seast parima välja sõelumine on kindlasti suur töö. «Kui korralikult need kandidaadid läbi töötada, siis see tähendab personalispetsialistide jaoks päevi ja päevi tööd,» märkis Gross.
Otseselt selliseid nippe, mis aitaks kiirendada sellise valiku tegemist, Gross pakkuda ei osanud. Küll tõi ta välja mõningaid online’i põhiseid lahendusi, mis võivad selle tegemisele kaasa aidata. «Näiteks CV-Online’il on selline variant, et saab teha online-intervjuu – süsteemi kaudu sisestada kaks-kolm küsimust ja juba selle alusel näeb üht-teist ära,» selgitas tööportaali turundusjuht, viidates kas või sellele, kui tõsiselt inimene oma kandideerimist läbi mõelnud.
«Ega tööandjad ise ka lasevad kohati tööotsijatel läbida mingisuguseid ülesandeid, teste – on ka selliseid juhtumeid ette tulnud, kus olulisematel töökohtadel tehakse näiteks Tripodi testi (vaimse võimekuse testid – toim) või erinevaid selliseid teste, et aru saada, missugune kandidaat sobib,» sõnas tööportaali turundusjuht, lisades, et IT-inimestel näiteks lastakse ka proovitöödena koodijuppe saata.