/nginx/o/2015/10/09/4575697t1h2503.jpg)
Nii säästva tarbimise teemalisi kampaaniaid korraldanud keskkonnaorganisatsiooni kui Eesti Pakendiringluse esindajad leiavad, et Kuusakoski alumiiniumümbriste kampaania põhifookus ei peaks keskenduda võistlusele, vaid prügisorteerimise ideele üleüldiselt.
«Kuusakoski mänguline taaskasutusvõistluse idee on laste keskkonnateadlikuse arendamise vaatenurgast väga tore õppemeetod,» sõnas muidu igasugust taaskasutust soosiva keskkonnaorganisatsiooni Eesti Roheline Liikumine projektijuht Kadri Green. Küll aga pidas ta vajalikuks välja tuua, et võistluslikkuse moment seejuures võib kergelt viia tähelepanu konkursi fookuselt mujale ja suunata inimesi hoopis ostma tooteid – antud juhul teeküünlaid – mida neil tegelikult vaja ei ole.
«Näib, et hetkel on kahjuks võistluse korraldamisel jäänud võimalikud tagajärjed läbi mõtlemata,» nentis Green. Ta lisas, et selliste võistluslike kampaaniate puhul tuleks ennekõike säilitada mõistlikkus, mistõttu peaks ka korraldaja seda aspekti rohkem rõhutama. «On kurb, et lapsevanemad on sattunud nii keerulisse olukorda, kus peavad valima lapse võidu ja ratsionaalse mõtlemise vahel,» märkis keskonnaliikumise esindaja.
Eesti Pakendiringluse juhatuse esimehe Aivo Kanguse sõnul saab suurim muutus alati alguse enda käitumise muutmisest. «Vastutustundlik suhtumine jäätmetesse läbi taaskasutamise suurendamise on tervitatav, kahjuks võib võistlev mõtteviis «naabrist parem» tuua mõnedele lastele kaasa ka negatiivseid tundeid,» tõdes ka Kangus, lisades, et selles osas on oluline roll ka lapsevanematel, kes peaks olema esimesed, kes lastele jäätmete sorteerimise laiema mõtte lahti seletavad.
«Meie partnerid saatsid eelmine kuu üle kümne tonni alumiiniumjäätmeid taaskasutusse,» tõi Eesti Pakendiringluse esindaja välja, tähendades samas, et kuna praegu sorteerib pakenditest alumiiniumi – sealhulgas ka küünlaümbrised –, välja masin, siis on inimeste harjumus pakendeid ja elektroonikajäätmeid eraldi koguda väga tervitatav. «Sarnased algatused toetavad pikaajalisi muutusi paremuse poole – järjest enam jõuab inimeste teadvusse mõningase liigitikogumise vajadus, kui identiteedi osa,» märkis Aivo Kangus.