Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Enim tööõnnetusi juhtus metalltoodete valmistamisel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kerli Kivistu
Copy
Foto: Toomas Huik

Käesoleva aasta esimese üheksa kuuga registreeriti Eestis 3403 tööõnnetust, neist ligi 700 tööõnnetust lõppes raske kehavigastusega ning 12 töötajat kaotas oma elu. Enim tööõnnetusi toimus metalltoodete tootmisel.

Tööinspektsioon kogub andmeid tööõnnetuste kohta, mis on juhtunud töölepingu alusel töötavate inimestega. Sel aastal on Eestis toimunud 3403 tööõnnetust ehk igal päeval juhtus 12 tööõnnetust. Ligi 700 tööõnnetust on töötaja jaoks lõppenud raske kehavigastusega ning 12 töötajat on tööõnnetuse läbi kaotanud oma elu. Menetluses on veel 315 juhtumi asjaolud. Eelmisel aastal toimus sama ajaga  3424 tööõnnetust, millest 636 lõppes raske kehavigastusega ning 12 töötaja surmaga.

Suurima tööõnnetuste arvuga tegevusalad on töötleva tööstuse sektorist – metalltoodete tootmine (367 tööõnnetust) ja puidutööstus (258 tööõnnetust). Mõlemas sektoris on tööõnnetuste arv võrreldes möödunud aasta sama ajaga kasvanud. Ehitusel kui ühes ohtlikemais tegevusvaldkonnas on sel aastal toimunud 267 tööõnnetust. Selles sektoris on kasvanud raskete tööõnnetuste arv - õnnetustest 76 olid rasked ning kaks lõppesid töötaja surmaga. 

Tööõnnetuste põhjustena on inspektsioon tuvastanud, et töövahendid ei vasta  ohutusnõuetele, töötaja väljaõpe ja juhendamine on puudulik või on ta rikkunud ohutusnõudeid. Korduvalt tulevad probleemina esile puudujäägid töötervishoiu ja tööohutuse juhtimises ehk töökeskkonna sisekontrolli korralduses.

Tagasi üles