Elisa päringud äratavad klientides kahtlust

Elisa esindus Foto: Tairo Lutter / Postimees

Mobiilioperaatori telefonipäringud selle kohta, kas nende klientide numbrite näol on tegemist era- või ärinumbriga, on tõstatanud küsimuse, kui seaduslik selline tegevus on.

«Kas Elisal on õigus helistada inimeste telefonile ja küsida, kas tegemist on äri või eranumbriga?» küsis Postimehe tarbijatoimetuse poole pöördunud lugeja (nimi toimetusele teada), kes tundis muret nii sellepärast, kas sellisel moel info kogumine seaduslik kui ka kuidas mobiilioperaator tagab, et kogutud info ei satu teiste isikute või asutuste kätte.

«Küsimus, kas tegemist on meie era- või ärikliendiga esitatakse selleks, et täpsustada ettevõttesiseseid andmebaase ja pakkuda seeläbi paremat kliendikogemust,» selgitas Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski, kinnitades, et tegemist on ettevõttesisese andmebaasi korrastamisega ning kõikide Elisa klientide andmeid käsitakse selle raames konfidentsiaalsetena ja jäävad üksnes asutusesiseseks kasutamiseks.

Elisa suhtekorraldusjuht lisas, et kuna era- ja äriklient on enda vajadustelt väga erinevad, siis aitab see ettevõttel selgitada välja  klienditüübi, vastavalt millele saab mobiilioperator järgneva müügikontakti raames pakkuda tema vajadustele paremini vastavaid lahendusi.

Andmekaitse inspektsiooni kinnitusel on selline tegevus täiesti seaduslik – ükski seadus inimeste anonüümset küsitlemist telefoni teel ei piira. «Inimene, kellele helistatakse, ei ole ka kuidagi kohustatud helistajale oma isikuandmeid edastama,» sõnas inspektsiooni avalike suhete nõunik Margit Liivoja.

Ta tähendas, et kui küsitakse anonüümselt ainult seda, kas tegemist era- või ettevõtte numbriga, ei ole seda infot reeglina võimalik ühegi isikuga konkreetselt seostada, seega puudub otsene seos isikuandmete kaitsega. «Inspektsioon sellises tegevuses isikuandmete kaitse seaduse rikkumist ei näe,» kinnitas Liivoja.