/nginx/o/2015/10/07/4569185t1h89bd.jpg)
Norra plaanib keelduda uuest Euroopa Liidu seadusest, mille eesmärk on toota ja tarvitada vähem plastikust tooteid ja seejuures kilekotte.
Norra võitleb Euroopa Liidu kilekotiseadusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norra Keskkonnaagentuur soovib riiki vabastada uuest ELi seadusest, kuna erinevalt teistest Euroopa riikidest, ei raiska norrakad pidevalt kilekotte, vahendab The Local. Keskeltläbi kasutavad eurooplased 198 ühekordselt kasutatavat kilekotte aastas.
Euroopa Liidu uue direktiivi eesmärk on vähendada raiskamist ja seega kohustab seadus liikmesriike aastaks 2019 kasutama poole sellest arvust ja vähendama kilekoti kasutamist aastaks 2025 veelgi. Selle tulemusena keelatakse aastal 2017 poodides tasuta kilekottide andmine.
«Meie riigis ei ole olnud kilekottide kasutamine kunagi probleemiks. Mujal Euroopas on see prügi, aga pea enamik norrakaid kasutab kilekotte seetõttu, et enda prügi sinna panna,» selgitas Norra «Dagens Næringsliv» direktor Ellen Hambro ajalehes.
Kuigi Norra ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, siiski on see osa Euroopa Majanduspiirkonnast ja seetõttu kinnitatakse seal enamik EL-i konventsioone.
«Kilekotid, mida norrakad kasutavad, on tihti õhemad ja väiksemad ning ühtlasi visatakse ära siin kodudes vaid kolm protsenti kilekottidest,» lausus Hambro. 82 protsenti kasutatakse Norras prügiveoks, 15 protsenti taaskasutatakse ja samuti valmistatakse uusi tooteid.
Hambro ütles pressile, et kilekotid ei ole Norras problemiks ja neist ei teki uut prügi. «Tuleb silmas pidada seda, et meil ei ole sama keskkonnaprobleem kui teistes Euroopa riikides,» sõnas ta.