Korstnapühkija soovitused ahjukütjatele

Kortsnapühkija põhiline töövahend. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Peamiselt Viljandi ümbruses töötava korstnapühkija Guldar Järve sõnul näeb korstnapühkija kohe, miks lõõrid on väga tahmased, tavaliselt on selle põhjuseks kas märja või liiga vaiguse puuga kütmine.

Korstnapühkija sõnul peab puit olema enne kütmist vähemalt aasta seisnud. «Mina kiidan leppa, kask ajab tahma välja ja kuusk on väga vaigune,» tõdes Järve. Tahmahulk mõjub ka tõmbele, näiteks kivisütt ei soovita ta kütteahjus kasutada, sest kuumus võib tõusta liialt kõrgele. Turbabriketiga küttes tuleb arvestada aga rohke tuhaga. «Kuigi terve elu on sellega köetud ja mõned panevad seda ikka pliidi alla,» lausus ta.

Vilets tõmme võib tuleneda ka korstna valest kõrgusest, pottsepa töö kesisest tulemusest ning tänapäeval on üha suurem probleem ka pakettaknad. «Vanad Vene aknad lasid õhku läbi, aga pakettakendega võib minna problemaatiliseks,» selgitas Järve.