/nginx/o/2015/01/28/3714597t1hae21.jpg)
Eesti tarbijahindade statistika on viimastel kuudel silma paistnud sellega, et tööstuskaupade hinnad on aasta võrdluses langenud, samal ajal kui euroalal tööstuskaupade hinnakasv kiirenes, kommenteeris äsjast tarbijahinnaindeksi statistikat Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.
Kattai sõnul tulenes see peamiselt mootorsõidukite järsemast hinnalangusest. «Kuid ka riiete ja jalatsite hinnakasv oli Eestis tavapärasest väiksem. Üks põhjus võib olla uute kaubanduspindade lisandumine ja konkurentsi suurenemine,» märkis ta.
Ehkki energia odavnemise tõttu püsib Eesti endiselt deflatsioonis, on Kattai sõnul alusinflatsioon ehk tarbijakorvi hinnakasv ilma energia ja toiduaineteta sel aastal püsivalt kiirenenud, ulatudes septembris 1,1 protsendini. «Ka euroalal tervikuna on alusinflatsioon püsinud ühe protsenti läheduses, kuid keskmine ühtlustatud tarbijahindade indeks langes septembris siiski 0,1 protsenti. Ka euroala riikide keskmise tarbijakorvi odavnemise peapõhjus oli energia odavnemine,» lisas ta.
Toiduained koos alkoholi ja tubakatoodetega kallinesid Eestis septembris ühe protsendi, kuid ilma maksutõusudeta oleks toidukorv olnud Kattai sõnul tarbijatele aastataguse ajaga võrreldes 0,5 protsenti odavam. «Kokkuostuhindade languse tõttu jätkub piimatoodete odavnemine terves Euroopa Liidus ning lihatoodete hinnalangus on euroala riikidest suurim just Eestis,» märkis ta.
Kattai sõnul püsib teenuste hinnakasv Eestis rohkem kui protsendipunkti võrra kiirem kui euroalal: septembris kiirenes see 2,4 protsendini. Septembris panustasid hinnakasvu varasemast tugevamalt sideteenused, mis kallinesid aasta võrdluses 3,3 protsenti.