Talupidajad: valitsus otsustas GMO-küsimuse põllumajandustootjate seljataga

Talupidajate keskliidu juht Kaul Nurm Foto: Peeter Kümmel/Sakala/Scanpix

Eesti talupidajad mõistavad hukka Eesti riigi otsuse mitte keelustada GMO kasvatamine oma territooriumil, väites, et hiljutine kaheksa GMO-maisiliigi mittekeelustamise on katse laiemat GMO keelustamise teemat marginaliseerida.

«Kuna Eesti valitsus oma taotlust ei esitanud, anti sellega ka oma sisuline nõusolek GMOde kasvatamiseks kogu Eesti riigi territooriumil,» sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm, märkides, et põllumajandustootjate jaoks on selle juures veelgi kummalisem asjaolu, et valitsus ei pidanud nendega selle otsuse tegemisel aru. «See pole muideks esimene kord, kui valitsus ei adu oma vastutust sektori pikaajaliste sõlmprobleemide lahendamisel,» nentis Nurm.

Esmalt käib jutt märtsis jõustunud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist, mille kohaselt pidid Euroopa Liidu liikmesriigid 3. oktoobriks Euroopa Komisjonile teatama, kas nad soovivad keelustada GMOde kasvatamise oma territooriumil. 19 liikmesriiki otsustas sellest teada anda, Eestit nende hulgas ei olnud. Oma otsust on keskkonnaministeerium põhjendanud sellega, et vastavate omadustega geneetiliselt muundatud maisi kasvatamine pole Eesti tingimustes asjakohane, sest siin ei ole Euroopa varreleedikut.

Seeläbi juhib aga talupidajate keskliit tähelepanu liikmesriikidele antud eriõigusele keelustada GMOd oma territooriumil üleüldse. 2013. aasta andmetel kasvatati ELis GMOsid viies riigis kokku ligikaudu 148 000 hektaril, sh 137 000 hektaril Hispaanias, 8000 hektaril Portugalis, 2500 hektaril Tšehhi Vabariigis, 800 hektaril Rumeenias ja 100 hektaril Slovakkias. «GMOde osakaal on aga märkimisväärne kogu ELi söödaturul – näiteks enamus ELi sea- ja linnukasvatustest kasutab just imporditud geenimuundatud soja ja maisi,» nentis Nurm.

Tema sõnul on ELis kasvatamiseks praegu lubatud järgmised GMO kultuurid: 1 suhkrupeedi- ja õlikaalikasort, 3 õlirapsi-, 10 puuvilla-, 12 sojaoa- ja 32 maisisorti ning menetluses on veel 21 erineva põllukultuuri GMO-sorti. «Sealhulgas on oluline märkida, et GMOde litsensid kuuluvad vaid viiele rahvusvahelisele suurkorporatsioonile – Monsanto, Dow, Syngenta, Bayer ja Pioneer,» märkis talupidajate esindaja, lisades samas, et juba aastaid tagasi on nii kohalikud põllumajandus-, keskkonna- kui ka tarbijaorganisatsioonid kujundanud oma seisukohad GMO-kultuuride keskkonda viimise vastu.

Talupidajate esindaja sõnul puuduvad andmed selle kohta, nagu oleks neid seisukohti viimasel ajal ümber hinnatud, mistõttu paneb liitu nördima, et sellised olulised ja pikaajalise mõjuga otsused – nagu GMOde keelustamine – võetakse vastu avalikkusega konsulteerimata. «Leiame, et Eesti valitsus on kuritarvitanud kohalike põllumeeste – ja  keskkonnaorganisatsioonide ning tarbijate usaldust, jättes neid puudutava üliolulise teema nendega üldse läbi arutamata,» kostis Nurm, lisades, et seeläbi jääb vastamata ka küsimus, kas rahvusvaheliste korporatsioonide ärihuvid kaaluvad üles Eesti rahvuslikud huvid.