/nginx/o/2013/11/01/2593914t1ha317.jpg)
Leedu energeetikaekspert Liudvikas Narcizas Rasimas ütles ajalehele Lietuvos Rytas, et Leedu võib Balti riikide, Venemaa ja Valgevene BRELLI-i kokkuleppe tõttu sattuda poliitilise surve alla.
Ekspert: Venemaa võib Balti riikide elektrisüsteemist lahkumist poliitiliselt ära kasutada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Venemaa võib BRELL-i kokkulepet ära kasutada poliitilisel, kuid mitte tehnilisel eesmärgil. Isegi kui see kokkulepe lõpeb, siis elektritarned jätkuvad. Alles siis, kui Balti riigid on Venemaa energiasüsteemist lahti ühendatud, ei pea nad Venemaad enam kartma. Aga praegu peame endiselt kõigest oma energiasüsteemis toimuvast Moskvale ette kandma,» selgitas ekspert, vahendab BNS.
Venemaa president Vladimir Putin väitis eelmisel nädalal, et Balti riikide BRELL-ist lahkumine läheb Moskvale maksma mitu miljardit dollarit. Leedu seimi Euroopa asjade komitee esimees Gediminas Kirkilas ütles Leedu televisioonile, et see arve võidakse esitada Balti riikidele.
Eesti võrguhalduri Elering hinnangul ei pea kehtivate lepingute alusel Balti riigid Venemaa elektrivõrgust desünkroniseerimisel Venemaale või Valgevenele kompensatsioone maksma.
Leedu allkirjastas BRELL-i kokkuleppe 2001. aasta veebruaris. Kokkuleppes öeldakse, et kui mõni osapool kokkuleppest lahkub, siis pooled lepivad kokku meetmetes, mis välistavad kahju tekitamise teistele osapooltele.
Leedu elektrisüteemioperaator Litgrid ütles, et seda kokkulepet pikendatakse automaatselt iga aasta, kui ükski osapool ei ole kuus kuud enne kokkuleppe lõppemist teatanud soovist see lõpetada.