/nginx/o/2014/05/18/3043116t1h9ec0.jpg)
Eestlaste toetus eurole on Euroopa kõrgeim, sellal kui madalaim on toetus euroalasse mitte kuuluvatel riikidel, näitab juulis tehtud Eurobaromeetri uuring.
Eestlaste toetus eurole on Euroopa kõrgeim
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlastete toetus eurole on 83 protsenti. Eestile järgnevad teised väikeriigid nagu Slovakkia (81 protsenti), Luksemburg (80 protsenti) ja Iirimaa (79 protsenti). Madalaim toetus eurole on Suurbritannias (20 protsenti), Tšehhis (22 protsenti) ja Rootsis (25 protsenti), teatas Eesti Pank.
Eestlaste toetus eurole on pärast ühisraha kasutuselevõttu valdavalt tõusvas trendis liikunud. Vahetult enne euro kasutuselevõttu ehk 2010. aasta sügisel oli Eesti toetus eurole 63 protsenti, kuid juba 2011. aasta kevadeks ehk mõni kuu pärast euro käibele tulekut kerkis toetus 70 protsendini.
Kui jätta välja väike langus 2011. aasta teisel poolel, on eestlaste toetus eurole järjekindlalt suurenenud, ületades märkimisväärselt nii Euroopa Liidu kui ka euroala keskmist. Eestiga sarnast mustrit saab täheldada ka 2014. aastal euroalaga liitunud Lätis ja käesoleval aastal ühisvaluuta kasutusele võtnud Leedus.
Miks on Eesti ja teiste väikeriikide elanike toetus eurole niivõrd kõrge? Algset madalat toetust eurole selgitab valdavalt kartus hindade kallinemise ja rahvusvaluuta kui riikliku iseseisvuse sümboli kaotamise ees. Kuid vahetult pärast euroalaga liitumist on kõigis kolmes Balti riigis toetus eurole kiiresti kasvanud. Siit võib järeldada, et just väikeriikide elanikud ja ettevõtted tajuvad kiiremini euro praktilisi hüvesid, nagu valuutavahetuskulude vähenemist – nii reisimisel kui ka kaubavahetusel – ning kaupade ja teenuste hindade kergemat võrreldavust Euroopa omadega.
Laiemat pilti vaadates võib oletada, et Baltimaade toetus peegeldab võimalust tunda end maailma ühe mõjukama majanduspiirkonna osana, mis suurendab elanike majanduslikku turvatunnet ja tugevdab sidet Euroopaga. Toetus eurole on viimastel aastatel kerkinud kogu Euroopa Liidus. Eurobaromeetri andmeil toetab 57 protsenti Euroopa Liidu kodanikest Euroopa majandus- ja rahaliitu ning ühisraha eurot.
Euroala liikmesriikides oli toetus eurole veelgi kõrgem – 69 protsenti. Viimati oli euroalasse kuuluvate liikmesriikide kodanike toetus eurole niivõrd kõrge 2009. aastal. Vahepealne langus ja järgnev tõus on selgitatav avaliku sektori võlakriisiga euroala liikmesriikides, mille vaibumise järel on taastunud ka inimeste toetus ühisrahale.