23 sõidutunniga juhiluba tasku – peaaegu võimatu

Kohustusliku 23 sõidutunniga saavad juhiloa kätte ainult tõelised talendid, räägivad kogenud sõiduõpetajad. Uurisime, kuidas võimalikult kindlalt ja vähese vaevaga juhiluba siiski kätte saada.

Selgus, et vähegi suurematest autokoolidest ainult neljas on statistiline lootus saada sõidueksamist läbi esimesel katsel, kõiki katseid kokku arvestades on umbes kümmekond suuremat kooli, mille puhul alustajatest vähemalt 60 protsenti sõidueksami ära teeb. Koolide statistika näitab üht-teist, kuid palju olulisem on see, mida õpilane ise teeb ja kui palju vaeva näeb.

«Õpilaste eesmärgiks kipub olema autokoolist võimalikult kiiresti läbi saada, mina isiklikult näeks tulemusrikkamana seda, et nad läbiksid rohkem sõidutunde ning omandaksid tugevama praktika,» avaldas Sõiduõppe OÜ autokooli juhataja Mart Laanemäe, kelle kool on selle aasta seisuga parimate seas.

Kohustuslike sõidutundidega saavad hakkama kümme või vähem protsenti kõigist õpilastest, kel on tõenäoliselt loomulik anne, kinnitab Autom Tallinna Autokooli õpetaja Rein Lutsoja. «Kui inimene suudab selle ajaga sõiduoskuse omandada, on see väga üllatav, sest enamik autokooli tulijatest pole autot kordagi katsunudki,» ütles Lutsoja.

Autom Tallinna Autokooli sõiduõpetaja Rein Lutsoja. Foto: Martin Ilustrumm

Õpilaste seas tuleb ette siiski ka üllatajaid. «Umbes pool aastat tagasi õpetasin sõidukogemuseta 52-aastast naist, kes esimesest tunnist saati haldas autot väga hästi,» rääkis Lutsoja. Naine pidi küll mõne sõidutunni lisaks võtma, kuid läbis nii koolieksami kui ARKi sõidueksami esimesel korral.

Selge Autokool on samuti autokoolide edetabelis kõrgel kohal. Kooli juhataja Madis Üti sõnul on nende õpilaste eksamilt läbisaamise tase Tartu kohta hea. Kõigil nende sõiduõpetajatel on üle kümne aasta staaži ning püsima on jäänud head, rahulikud õpetajad.

Sõidueksami tulemused

Graafikusse on võetud autokoolid, kus 2015. aasta 9 kuu jooksul tehti vähemalt 120 B-kategooria eksamit. 1. katsel läbisaanute protsent näitab, esimesel korral sõidueksami läbinute osakaalu, üldine läbisaanute protsent näitab, kui paljud läbisid eksami teisel või enamal katsel.

 

Allikas: Maanteeamet

Üha enam õpilasi ei saa aga aru, miks vaatamata ettenähtud sõidutundide läbimisele sõit veel eksami sooritamise tasemel selge pole. Üti väitel lähevad paljud õpilased pahasekski. «Mõeldakse, et see on nagu poeskäik – ostan leiba ja saia, aga autokool on ikka õppimine, mille eest maksad küll raha, aga pead ise kaasa mõtlema ja vaeva nägema,» rääkis Ütt.

«Sõidukogemus võib neil juba olemas olla, aga kui minna aktiivsesse liiklusesse, siis üks asi on autoga ümberkäimise kogemus, teine ja tähtsam aga liiklemiskogemus, et jälgida õigel ajal liiklusmärke ja arvestada teiste liiklejatega,» kirjeldas ta. 

Üks kiiremaid viise autokool edukalt selja taha jätta on Üti sõnul e-õppe läbimine, mil õpilane saab valida oma tempo, et vajalikud materjalid läbi töötada, teste teha ning videoid vaadata. Kui sõitmise kohta on algteadmised käes, saab hakata sõidutunde läbima.

Seejärel soovitavad nii paljud autokoolid kui ka maanteeamet võtta endale juhendaja, kellega koos on võimalik sõidupraktikat kinnistada, ilma et peaks sõiduõpetajaga kalleid lisatunde võtma. Üti kinnitusel oli mullu autokoolide õpilasi kokku 14 500 ning juhendaja tunnistuse võttis neist 10 000 õpilast.

Juhendajate tase võib aga olla erinev, sest liiklusseadused ja -situatsioonid muutuvad ajaga ning mõned ei pruugi nendega kaasa tulla. Seega võivad juhendajaga sõitnud õpilase valesti õpitud asjad ilmneda alles sõidueksamil.

Mustamäe Autokoolil on tänavuse septembri seisuga olnud 139 B-kategooria õpilast, sõidueksami esimesel katsel läbimise protsent on 44,3. Juhatuse liikme Marje (perek. nime ei avalda) sõnul mängivad sõidueksami läbimise puhul rolli paljud tegurid, näiteks isiku psüühiline seisund ja valmisolek.

 «Iga päev näen õpilasi, kes tulevad sõidueksamile ja on sedavõrd pabinas, et see on üks suur põhjus, miks nad eksivad,» ütles ta. Kindlasti oleneb palju Tallinna linnaliiklusest, sest see on oluliselt tihedam ja närvilisem kui väikelinnas. «Mõnel päeval tundub mulle, et liiklusmärgid on vaid õppesõidukite jaoks ning mitte teistele sõidukitele,» avaldas Marje arvamust.

Kuna õpilased on erineva iseloomu ning reageerimisega, peaks selle järgi kujundama nende juhendamise. Maanteeameti eksamiosakonna juhataja Toivo Kanguri sõnul võiks sõiduõpetaja olla pigem abistaja ja treener kui õpetaja, sest motivatsioon peab õpilase poolt tulema.

«Siis on asi õigetes rööbastes ja õpilasel on piisavalt motivatsiooni, et saaks kiire ajaga hea tulemuse,» ütles Kangur.

Eksamiosakonna peaspetsialist Tarmo Terreping lisas, et õppeplaani võiks kujundada individuaalselt vastavalt õpilase oskustele ja vajadustele.  «Autokool peab vastutama selle eest, et ei lase koolist välja juhti, kes ei oska ohutult sõita,» rääkis Terreping. 

Nii Terreping kui Kangur rõhutasid, et riiklikus õppekavas sätestatud 23 kohustuslikku sõidutundi on vaid sõiduõppe vundament, ülejäänud areng ja eksamiküpsus tuleb ajaga. Keskmine õppeperiood juhiks saamisel on umbes aasta, kuigi paljud õpilased tahavad õppega kiiresti ühele poole saada ning selle all kannatab ka õppe kvaliteet.  Vähene sõidupraktika on aga peamine, mis eksamil õpilasi alt veab.

Autom Tallinna Autokooli sõidutund. Foto: Foto: Martin Ilustrumm

Kuidas saada kindlalt ja kiiresti juhiluba?

Sa oled loomulik talent või:

• Sõida autoga nii palju kui võimalik

• Võta endale juhendaja

• Otsi staažikas ja rahulik sõiduõpetaja

• Kasuta e-õpet

• Eksamiks ole valmis nii teadmiste kui ka psüühilise seisundi poolest

Vasakpööre kirstunaelaks nii meestele kui naistele

Maanteeameti statistikas levinumate vigade kohta sõidueksamil eristatakse meeste ja naiste vigu analüüsiks, et näha, kas vead on samad või tuleb naistel mõningatele vigadele rohkem tähelepanu pöörata.

«Naised on liiklusohutuse seisukohalt vähem riskialtimad kui mehed, kuid neil on raskusi manöövrite tegemisel – seepärast ongi välja toodud keerulised manöövrid nagu vasakpööre, mis on tegelikult kõigile raske ja paljude liiklusõnnetuste põhjustajaks,» kirjeldas Kangur.

Sõiduõpetaja Rein Lutsoja ning õpilane Andranik Kechek oma eksamieelsel sõidul. Foto: Martin Ilustrumm

Kui naistel juhtub palju õnnetusi parklas manööverdamisel, siis meestel seda väga ei esine. «Mehed on juba maast madalast rohkem roolis, jälgivad isa sõidustiili ja mängivad autodega. See, kuidas isa sõidab – näiteks, kas sõidab punase fooritulega ristmikult läbi -, võib mõjutada palju lapse tulevast sõidustiili,» rääkis Kangur.

Selle kohta, kumb sugupool on parem autojuht, on Mart Laanemäe arvamus ajaga muutunud ning õpilaste tase selles osas samuti kasvanud. «Kui 10 aastat tagasi võinuks öelda, et naisjuhid on paremad, siis täna ma neid seisukohti ei jaga, sest kõik oleneb inimese kogemusest ja iseloomust,» ütles ta. Kui mitte närveerida, siis tuleb sõites kõik välja. «Võib-olla tüdrukud õpivad teooriat natuke rohkem ja poisid arvavad, et see on neile juba geenidega kaasa antud,» arvas ta, lisades, et ei taha küll poistele liiga teha, aga selline mulje on talle jäänud. «Paraku loodus pole meid autojuhtideks loonud, selleks tuleb ikka õppida,» ütles Laanemäe.

Sõidukeksamil tehtud rasked vead

Rasked vead, mis mehed sõidueksamil on teinud:

408 viga

Vasakpöörde sooritamine:

sõiduteel paiknemine

260

Reguleerimata ristmike ületamine:

teeandmise kohustus ja sõidueesõigus

215

Reguleerimata ristmike ületamine:

liiklusmärkid- ja teekattemärgistus

Rasked vead, mis naised sõidueksamil on teinud:

466

Vasakpöörde sooritamine:

sõiduteel paiknemine

314

Reguleerimata ristmike ületamine:

teeandmise kohustus ja sõidueesõigus

236

Vasakpöörde sooritamine:

teeandmise kohustus ja sõidueesõigus

Kontrolli, kas oskad vastata kümnele liiklusteooria küsimusele