Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Hansson: pikaajalise majanduskasvu tagavad struktuurireformid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eesti Panga president Ardo Hansson
Eesti Panga president Ardo Hansson Foto: Peeter Langovits / Postimees

Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi sügiskoolis esinenud Eesti Panga president Ardo Hansson toonitas laupäeval rahapoliitikast rääkides, et rahapoliitikaga ei saa mõjutada majanduse pikaajalist kasvu, vaid ainuke viis kasvu tagamiseks on teha struktuurireforme.

Majandusteadlased on valdavalt seisukohal, et pikemas perspektiivis ei ole raha kogusel mõju majanduskasvule, küll aga hindadele. «Hinnastabiilsus on hea nii majapidamistele, kelle jaoks on oluline raha ostujõu säilimine, kui ka ettevõtjatele, kes vajavad oma plaanide tegemiseks tegevuskeskkonna stabiilsust,» ütles Hansson. Euroala keskpankade eesmärgiks on säilitada hinnastabiilsust, hoides inflatsiooni keskpikas perspektiivis alla 2 protsendi, kuid selle lähedal. 

«Inflatsiooni kontrolli all hoidmiseks on oluline keskpanga sõltumatus, sest ajalooline kogemus on näidanud, et kui rahapress anda valitsusele, on sageli tulemuseks kõrge inflatsioon,» rääkis Hansson.

Ta viitas võimalusele siluda eelarve- ja rahapoliitikaga majandustsükli mõjusid – vastavalt vajadusele majanduskasvu kas ergutades või jahutades.

«Vaatamata keskpankade kasvanud rollile majanduspoliitikas on oluline mõista, et rahapoliitika ei asenda struktuurireforme ega vajadust riigi rahanduse usaldusväärsust parandada,» märkis Hansson. «Pikaajalise mõjuga ja majanduse arengu jaoks olulisemad on investeeringud inimkapitali ja põhivarasse. Reformid jällegi parandavad  konkurentsivõimet ja arendavad investeerimiskeskkonda.»

Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi sügiskool toimub laupäeval ja pühapäeval. Võimuteadlaste sügiskooli korraldatakse alates 1997. aastast. Iga-aastane üritus toob kokku sadakond õppurit, lisaks õppejõude ja vilistlasi. Esinejated on tipptegijad poliitikast ja selle lähedalt, ajakirjandusest ja majandusest.

Tagasi üles