Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juhatuse esimehe Harri Taliga sõnul on ametiühingu eesmärk töötajate ühine tegutsemine paremate töötingimuste nimel.
Ametiühingu eesmärk ei ole streikimine
Mis kohustused inimesele ametiühingu liikmeks astumisega tekivad ja mis kasu ta liikmesusest saab?
Kõige selgem kohustus on maksta liikmemaksu, mis on harilikult üks protsent brutopalgast. Ametiühingu liikmeks astudes väljendab inimene ka huvi osaleda selle organisatsiooni tegevuses.
Ametiühingu põhieesmärk on sõlmida tööandjaga kollektiivleping. Üksikul töötajal on töötingimuste üle keerulisem tööandjaga läbi rääkida kui ametiühingul. Tööandjale on lisaväärtus kollektiivlepingust töörahu, mille töötajad lubavad kollektiivlepingu kehtimise ajal säilitada. Rõhutan, et streikimine ei ole ametiühingu eesmärk.
Tooge näiteid, kus ametiühingud on suutnud midagi olulist töötajate kasuks ära teha.
Üks konkreetne näide oli palgalepe, mille sõlmisid 2008. aastal Tallink ja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing. Praegu on selle ümber küll natuke vaidlusi, aga selles lepiti kokku töötaja staaži lisatasu ja palgatõus.
Kriisiajast on ka näiteid, kus ametiühing, nähes ettevõtte kehva olukorda, sõlmis tööandjaga kokkuleppe ajutiselt, näiteks üheks aastaks, töötasu vähendada. See tähendab, et pärast aasta möödumist palk taastus, samas kui valdavalt tööandjad alandasid palku tähtajatult.
Kui suur on teie palk?
2007. aastal kinnitas volikogu mu brutopalgaks 30 000 krooni kuus.
Palk ei ole kriisi ajal langenud?
Palga langetamiseks pole põhjust olnud. Esiteks: EAKLi töö on läinud keerulisemaks, seda eriti kriisi tingimustes, ning pigem on tööd juurde tulnud. Teiseks: EAKLi majanduslik olukord on olnud piisavalt stabiilne. Meie põhitulu tuleb kinnisvarast. 56 miljonist kroonist, mis eestimaalased mullu ametiühingu liikmemaksudena deklareerisid, jõudis EAKLi eelarvesse vaid ligi miljon.
Kui suur osa Eesti töötajatest kuulub ametiühingusse 2015. aastal?
Teeme tööd selle nimel, et see protsent oleks vähemalt kümme. (PM)