/nginx/o/2014/08/19/3288255t1hbb60.jpg)
Eesti Energia tütarfirma Elektrilevi sooviks üle minna kuutasupõhisele hinnastamisele, mis võimaldaks energiafirma hinnangul märgatavalt parandada ettevõtte efektiivsust.
Elektrilevi tahab võrgutasu kuutasupõhiseks teha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osaliselt kuupõhisele püsitasule üleminek on kindlasti samm õiges suunas, sest täna hoitakse kasutuseta tarbimiskohti üleval teiste elektritarbijate arvelt, ütles Elektrilevi kommunikatsioonijuht Kaarel Kutti BNSile.
«Millise tänase probleemi selline teenuse hinnastamine lahendab? Eestis on kokku ligikaudu 50 000 tarbimiskohta, mahajäetud majapidamised ja korterid, seisvad ettevõtted ja nii edasi, kus ei tarbita üldse või tarbitakse minimaalselt elektrit. Sellistele tarbimiskohtadele elektrivarustuse tagamine on püsikulu, sest elektrivõrgu alalhoidmise kulud ei sõltu sellest, kas elektrivõrku kasutatakse või mitte,» lisas ta.
«Investeerimisel ehk elektriliinide ja alajaamade uuendamisel arvestatakse suurema piirkonna lepinguliste elektrivõimsuste vajadusega, mis kujuneb sisuliselt peakaitsmete väärtuste alusel. Mõnel puhul on selge, et sellest lähtuvad investeeringud sellises mahus ei ole põhjendatud, sest suur hulk tarbimiskohti seisab tühjana ja elektriühendust ei vajata. Endiselt kehtiv võrguleping tähendab, et peame tagama kliendile võrgu valmiduse kokkulepitud ulatuses, isegi kui neid ei kasutata. See tähendab ebaefektiivseid investeeringuid,» rääkis Kutti.
«Kui elektrivõrgu ülalpidamisse panustaksid kõik kliendid, siis sellisel juhul motiveeriks see viima võrguühenduste arvu ja läbilaskevõime vastavusse tegeliku vajadusega. See tagaks, et iga võrku investeeritud eurol oleks maksimaalne mõju,» ütles Kutti. «Elektrilevi tulud jääksid püsitasude osakaalu kasvades endiseks, vastavalt väheneks edastamistasu. Täna ei ole Elektrilevi veel analüüsidega nii kaugel, et võiks öelda täpselt kas, millised ja millal muudatusi ette võetakse.»
Ka majandus ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on uues energiamajanduse arengukavas kuni 2030 jõudnud seisukohale, et püsitasu komponent aitaks efektiivsust parandada, ütles MKMi energeetika osakonna juhataja Timo Tatar neljapäeval BNSile.
2013. aastal oli näiteks Elektrilevi võrgust ligikaudu 50 000 tarbimispunkti, see on 8 protsenti kõikidest tarbimispunktidest, kus aastane tarbimine oli minimaalne või puudus sootuks. Seni on kasutusel olnud valdavalt muutuvkomponenti sisaldav võrgutasude struktuur, mis ei motiveeri ministeeriumi hinnangul tarbijaid lepinguliste tarbimistingimuste vastavusse viimist tegelike vajadustega ega kaaluma kasutamata võrguühendusest loobumist.