Ametiühingute liikmeskond kahaneb

IF Kindlustuse töötajate peausaldusisik Ülle Lennuk võib iga nädal ühe päeva pühendada ametiühingu asjade ajamisele, saades selle eest põhipalka. Foto: Mihkel Maripuu

Ametiühingute liikmete arv on Eestis viimastel aastatel järjekindlalt kahanenud. Vähenemine on toimunud sõltumata sellest, kas majandus parajasti õitseb või kiratseb.  

Ametiühingutesse kuulub alla kümne protsendi Eesti töötajatest. Nii väike on arv 2008. aasta andmetel Euroopa Liidus veel vaid Leedus. Põhjusi, miks ametiühingud siin ebapopulaar­sed on, leidub mitu – näiteks neile Nõukogude ajast külge jäänud negatiivne kuvand, suurettevõtete vähesus Eestis ning ka eestlastele omane individualism.

Mitukümmend tuhat eestimaalast siiski kuulub ametiühingutesse. Üks neist on IF Kindlustuse erakliendihaldur Ülle Lennuk. Tema sai tõuke ametiühingusse astumiseks probleemidest eelmise tööandjaga. «Eelmise tööandja firma läks pankrotti ja nägin, mis võib juhtuda töötajatega, kui firmal hakkab kehvasti minema,» märkis Lennuk.

Nüüd on ligi kümme aastat IF Kindlustuse ametiühingusse kuulunud Lennuk selle peausaldusisik. Igal nädalal on tal võimalik pühendada üks tööpäev ametiühinguasjade ajamisele, saades selle eest põhipalka.

Ühing annab abi

«Meil on kollektiivleping, ja kui on olnud mingeid arusaamatusi – eriti 2000. alguse tollase juhtkonnaga oli juhtumeid, kus töötajad tundsid, et nende õigusi on riivatud –, siis need on saanud lahendatud,» rääkis Lennuk, mis kasu on IFi töötajad ametiühingust saanud.

«Kuna oleme Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) liige, saavad meie liikmed sealt tasuta juriidilist nõustamist, mis on väga professionaalne,» lisas Lennuk. «Selliste probleemidega nagu tööõigus tegelevad Eestis igapäevaselt väga vähesed juristid, aga EAKLi jurist ainult nendega tegelebki.»

Kollektiivlepinguga on IFi töötajatele kehtestatud soodsamad tingimused, kui seadus sätestab. Näiteks on seal kirjas, et IF hüvitab töötajale haigestumise korral esimese haiguspäeva. «Kõige olulisem, mis kollektiivleping annab, on turvatunne, mis tuleb teadmisest, et olulistest muudatustest tuleb töötajaid eelnevalt informeerida,» märkis Lennuk.

Kollektiivleping kehtib kõigile IFi töötajatele, ehkki ametiühingusse kuulub neist vaid ligi 15 protsenti. «Ei viitsita lihtsalt,» nimetas Lennuk peamise põhjuse, miks enamik tema kolleegidest ametiühingusse ei kuulu.
Aeg-ajalt on kuulda, et ettevõtted püüavad töötajaid mõjutada ametiühingusse mitte astuma. IF Kindlustuses Lennuki sõnul sellist survet pole.

«Ametühingul ja IFil tööandjana on väga head suhted, regulaarselt toimuvad juhtkonna ja ametiühingu kohtumised ning ametiühing kaasatakse olulistesse, töötajaid puudutavatesse teemadesse,» ütles IF Kindlustuse personalijuht Kristi Reinap. «Tööandjana võidab IF ametiühingu olemasolust seda, et saame korraga suuremalt grupilt töötajatelt vahetut tagasisidet, mis on hästi ja mis vajaks veel arendamist.»

Et ametiühingud saavad positiivset rolli mängida, möönab isegi tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis. «Ettevõtja ei pruugi jõuda kõiki töökeskkonna probleeme ise välja selgitada. Kui ametiühingust tuleb ettepanekuid, kuidas töökorraldust ohutumaks või efektiivsemaks muuta, siis sellest oleks küll palju kasu,» lausus ta.  

Mõju on tühine

Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets märkis, et ametiühingute mõju majandusele on riigiti erinev. «Põhjamaades, kus ametiühingud on hästi tugevad ja toimuvad tsentraliseeritud läbirääkimised, ei nähta, et ametiühingutel oleks majandusele negatiivne mõju. Tööturg on seal suhteliselt paindlik ja kõik toimib,» rääkis ta. «Samas väidetakse, et Mandri-Euroopas, näiteks Saksamaal, muudavad ametiühingud tööturu pigem jäigemaks.»

«Kõik muidugi sõltub sellest, kelle mätta otsast vaadata,» lisas Eamets. «Kui vaatame töötaja mätta otsast, siis arvan, et Saksamaa ametiühingud teevad tublit tööd.»

«Arvestades, kui individualistlik Eesti ühiskond praegu on, ei usu ma, et Põhjamaade mudel siin kunagi rakenduks,» märkis Eamets. Postkommunistlikes riikides, kus ametiühingud on suhteliselt mõjukad, näiteks Tšehhis ja Poolas, on nende roll Eametsa sõnul pigem selline kui Saksamaal.

See ei tähenda siiski, et ametiühingute liikmeskonna suurenemine majandusele ilmtingimata negatiivset mõju avaldaks. «Eestis on ametiühingutesse kuulumine ja mõjutase nii väike, et kui see natuke muutub, ei muuda see oluliselt meie majandust halvemuse poole,» lausus Eamets. Küll aga suureneks ametiühingute mõju kasvades tema sõnul sotsiaalne turvalisus.