/nginx/o/2015/10/01/4544889t1h5e6e.jpg)
Tänavuse suurima löögi Euroopa börsidel võtsid investorid vastu mitte Kreeka pangandussektoris, nagu võiks arvata, vaid Londonis noteeritud kaevandusgigandi Glencore aktsiatesse investeerides: ettevõtte likviidsuse kohta tekkinud kahtlused kahandasid septembris firma väärtust ligi 13 miljardi euro jagu, samas kui Kreeka pangandussektor kaotas augustis vaid 4 miljardit oma väärtusest.
Glencore'i aktsia volatiilsus viimase kümne päeva jooksul on olnud kaks korda suurem kui Kreeka pankadel, kirjutab Bloomberg. Glencore aktsia kukkus esmaspäeval 29 protsenti ja tõusis teisipäeval 17, pärast seda kui firma oli kinnitanud, et seisab finantsiliselt kindlal alusel. Kokku ulatus Glencore'i aktsia kukkumine sel kuul 39 protsendini; aastaga on üks maailma suuremaid kaevandajaid kaotanud kolmveerandi oma turuväärtusest.
Eile tõusis firma aktsia Londonis 14 protsenti ning oli täna ennelõunaks üle nelja protsendiga plussi. Sarnane allamäge ja ülesmäge sõit käib ka Hongkongi ja Johannesburgi börsidel, kus aktsiaga paralleelselt kaubeldakse.
Analüütikud ootavad aktsia metsiku sõidu jätkumist ning see sõit võib viia ka taas allamäge, sest kahtlused firma finantsilise võimekuse osas on endiselt tõsised. Äsja teatas CNBC, et firma võlakirjadele, mida on ringluses 36 miljardi USA dollari eest, omistatakse pigem rämpsu reitingut, mis sest, et reitinguagentuurid hindavad neid endiselt investeerimistaseme reitingutega.
Glencore'i probleemid ulatuvad aega, mil ettevõte ostis teise kaevandusgigandi Xstrata. Pikaleveninud ülevõtuprotsess lõppes 2013 ja läks Glencore'ile maksma 82 miljardit USA dollarit. See on rekordtehing kaevandussektori ajaloos, aga see teostati ajal, mil toorainete hinnad hakkasid oma äsja saavutatud tipust langema ning sektori väljavaated olid jahtunud maailma majanduse tõttu enam üldse mitte roosilised.
Sellest aga Glencore'ile ei piisanud: mullu prooviti üle võtta veel üht suurt kaevandajat, Rio Tintot, kellele kuulus senine ülevõtu rekord kui 2007 osteti Kanada firma Alcan 39 miljardi dollari eest.
Glencore'i juht ja peamine osanik Ivan Glasenberg, Leedu ja Lõuna-Aafrika päritolu vanemate järeletulija, maailmakodanik (tal on Austraalia, Lõuna-Aafrika ja Iisraeli kodakondsus), on kütt, kirjutab Reuters - talle meeldib hoogne laienemine, teiste firmade jahtimine ja ülevõtmine. Kuid nüüd on kütist endast saanud jahitav, seda osalt maailma tooraineturu jahtumise tõttu, aga teisalt ka liigse küttimise tõttu.
Nüüd ongi Glasenberg teatanud, et Glencore müüb osa oma varast, et likviidsust parandada. Samuti ei maksta tänavu dividende.
Šveitsis asuva peakorteriga Glencore on maailma suurim kivisöe kaevandaja, kuid ettevõttele kuulub ka palju metallide kaevandusi, põllumajandus- ja naftatootmine jpm. Ettevõte annab üle maailma tööd 180 000 inimesele, kaubeldes kõigega nisust nafta ja koobaltini.