Õige aednik otsustab maaharimise aja ise

Puulehtede maasse kaevamisel tuleks arvestada, et lehed seovad palju lämmastikku, seetõttu tuleb seda vajadusel juurde anda. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Aiamaa harimise võib ette võtta nii sügisel kui kevadel – kui esimene aitab kahjuritest kergemini lahti saada, siis teisega säästab mulda rohkem.

«Sügisest kaevamist tehakse ikkagi selleks, et hävitada kahjurid, haigustekitajad ja tülikad umbrohud, et kasvaks hea ja kvaliteetne aiakraam,» räägib Valgamaal elav hobiaednik Merike Soomets (46), kellel on eluaeg näpud mullas olnud.´Tema sõnul on see lihtsaim kahjuritõrje viis. «Sügisesel kaevamisel on see eelis, et sa kaevad nii putukate vastsed kui munad maapinnale, aga sügisel on ööd jahedad ja nad hävinevad,» selgitab naine.

Küll aga tasuks aedniku sõnul selle juures nii mõndagi silmas pidada. «Soovitatav on sellised kaevamistööd peenramaal teha labidaga, mitte aiahargiga,» märgib Soomets, kuna siis jääb pinnas kampadeks ehk suurteks tükkideks. Ka ei soovita siis tõtata rehaga seda peenramaad siluma. «Nii imab pinnas endasse rohkem vett ja aitab paremini maal läbi külmuda ning seal olevad umbrohud ja talvituma läinud kahjurputukad hävinevad,» tähendab naine.

Alternatiivset põlluharimise viisi eelistav Põlvamaa viljakasvataja Toomas Tobreluts (66) möönab, et sügisesse maaharimisse ei peaks enam nii kinni jääma – järjest enam uusi lahendusi toetab kevadist maaharimist. Peamine põhjus, miks vanasti peeti tähtsaks sügiskündi, oli see, et saagikus olevat suurem. «See on nüüd ümber lükatud – vahet ei ole, kas harida kevadel või sügisel,» märgib põllumees.