Ankaras oli reedel sõjaväeparaad. Poliitikud kogunesid Mustafa Kemal Atatürki mausoleumi juurde, tähistamaks tema poolt rajatud vabariigi 87. aastapäeva. Põnevil pilgud olid aga suunatud hoopis presidendipalee suunas. Kes tuleb pidulikule vastuvõtule? Kes keeldub?
President Abdullah Gul surus nimelt hiljuti läbi muudatuse vabariigi aastapäeva tähistamise rituaalides. Kavas oli vaid üks ametlik vastuvõtt, kus viibisid ka islami pearätti kandvad naised, nende hulgas tema enda abikaasa Hayrunnisa.
Ürituselt jäid protestiks kõrvale mitmed opositsioonipoliitikud ja armeeohvitserid, kelle meelest oli tegemist islami andestamatu sissetungiga Atatürki sekulaarse riigi avalikku ellu.
Gul sai presidendiks aastal 2007. Seda sõjaväe meelehärmiks, sest mehe varjamatut religioossust peeti ohuks vabariigi ilmalikele põhimõtetele. Siiani korraldas president kaks eraldi vastuvõttu, et tulla vastu nii rätikute pooldajatele kui vastalistele.
Protokolli muutus peegeldab ilmselt ka Türgi veendunud moslemist peaministri Recep Tayyip Erdogani hiljutisi katseid räti kandmise piiranguid kärpida. Riigis on käimas elav debatt, mida täpselt sekulaarsuse all mõista tuleks.
Kuigi üle poole türklannadest oma pead kinni katavad, on pearätt keelatud nii koolides kui ka ülikoolides, samuti ei tohi seda kanda poliitikavaldkonna ja riigiasutuste töötajad. Piirangud on kaasa toonud ka absurdsusi, näiteks kannavad mõned jumalakartlikud tütarlapsed koolis parukaid ja mütse. On ka neid, kes valivad rätiku nimel välismaised eraülikoolid ja -kolledžid.
Samas on suhtumine muutunud ja küsimus, mis omal ajal valitsusi võis kukutada, on kaotamas oma teravust. Näiteks pidi konstitutsioonikohus valitsuspartei AK 2008. aastal peaaegu kinni panema, kui too rätikeeldu lõpetada katsus –.
Opositsioonilise Vabariikliku Rahvapartei liider Kemal Kilicdaroglu ütles Erdoganile ära, kui viimane teda reeglite leevendamise komisjoni kutsus. Samas on ta andnud mõista, et ülikoolides poleks seda reeglit tarvis.
Ka presidendi vastuvõtule jättis Kilicdaroglu minemata vaid parteikaaslaste surve tõttu. Ta rõhutas, et Hayrunnisa Guli pearätt tema otsust ei mõjutanud: «See on tema enda asi, mis ta selga paneb.»
Kuna poliitilistes ringkondades on nägelemist olnud palju ning Türgi peaprokurör on AK parteid taas kohtuga ähvardama hakanud, siis andis peaminister Erdogan hiljuti parteikaaslastele teada, et uute rätikandmist kergendavate seadustega tuleb oodata kuni järgmisel suvel toimuvate üldvalimisteni. Erdogani probleem seisneb selles, et oponendid lubaksid muutusi vaid ülikoolides, paljud AK poolehoidjad tahaks aga ka riigiasutused «vabaks lasta».
Üldiselt on avalik arvamus siiski rätisõbralikumaks muutunud, kuigi poliitiline protsess on hetkel ummikus. Ülikoolid võtavad asja üsna erinevalt, paljud on muutunud leebemaks tänu kõrgharidusameti YOK ringkirjale, kus seisis, et õpilasi ei tohiks reeglite eriramise eest loengust välja visata.
Ankara Gazi ülikoolis ütlesid auditooriumist väljuvad naisüliõpilased – rätiga ja rätita – et reeglite leevendamine on igati tervitatav. Mis neile aga ei meeldinud, oli see, kuidas poliitilised parteid seda küsimust ära kasutavad.
Mõned ütlesid, et nad saavad pärast YOK ringkirja rättidega sisse küll. Varem võtsid nad rätid loengusse minnes ära, selleks oli neile eraldatud spetsiaalne tuba.
Keelu kergendamine näib aitavat ka eelarvamuste vastu.
«Enne kui ma Elifiga käima hakkasin, oli ka minul rätikuga tütarlaste suhtes eelarvamusi,» ütles Irem, kunstiajaloo üliõpilane, kes väljus loengust, käevangus rätistatud tütarlaps. «Loengutes oli ta ilma rätita ja ma sain alles hiljem tänaval teada, et ta seda kasutab – ja ta on igati arukas ja mõistlik.»
Copyright The Financial Times Limited 2010.