/nginx/o/2015/09/03/4447697t1ha59e.jpg)
Tallinna Sadama ajutine juhatuse liige Carri Ginter edastas kaitsepolitseiametile Tallinna Sadama ja ettevõtte Prevo Holdingu vahel tehtud tehingute dokumentatsiooni palvega ka neid kontrollida.
Ginter juhatas kapo Tallinna Sadama osas järgmistele jälgedele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ginteri sõnul võis tänavu Prevo Holdingule lepingu lõpetamise eest ligi kolme miljoni euro maksmine olla algse nõrga lepingu tingimustes õigustatud, samas on tal raske hinnata makstud summa suurust ja võimalikke kõrvalmakseid, mistõttu on dokumendid uurimiseks edastatud ka kaitsepolitseiametile.
Ginteri sõnul palus tal lepinguga seonduvat uurida majandus- ja taristuminister Kristen Michal.
BNS kirjutas suvel, et Tallinna Sadam otsustas tänavu tasuda Spacecomi omanikega seotud Prevo Holdingule lepingute ennetähtaegse lõpetamise eest 2,8 miljonit eurot, mille maksmise vajadust pole sadam varem pidanud põhjendatuks.
2003. aastal OÜ-ga Prevo Holding sõlmitud lepingu kohaselt oli Tallinna Sadamal kohustus rajada Muugale enam kui 70 miljonit eurot maksev metalli- ja üldkaupade terminal, terminali operaator omakorda kohustus valmimisjärgselt garanteerima kaubatasu maksmise fikseeritud perioodil. Tallinna Sadama mulluses majandusaasta aruandes kajastuv eraldis summas 2,8 miljonit eurot on seotud kohtuvälise kokkuleppega, mille sadam sõlmis pärast enam kui viie aasta pikkust kohtuvaidlust OÜ-ga Prevo Holding. Tänu osapoolte vahelisele kompromissile vabanes Tallinna Sadam investeeringukohustusest, samuti vabanes sadam kompromissiga võimalikest leppetrahvidest.
«Laias laastus on minu esmane seisukoht selline, et selle probleemi juur on ikkagi aastas 2003, kui vaadata seda lepingut, mis toona sõlmiti [Tallinna Sadama ja Prevo Holdingu vahel], siis sellega võeti sadamale päris kõrged riskid,» ütles Ginter BNSile.
Teine oluline asi on Ginteri sõnul see, et peale lepingu allkirjastamist ei asunud sadam lubatud objekti ehitama. «Küsitav on, et miks see ehitus peale ei hakanud. Justkui selle sõlmimise järel on kellelgi tekkinud kahtlused, et kas sellest saab asja või ei saa asja,» sõnas ta.
«Need lepingud kirjutas alla Allan Kiilile ja Ain Kaljurannale eelnev juhatus ja vähemalt algselt olid võimalused nendest lepingutest välja tulla ilma suuremate kahjudeta, need otsused jäid aga tegemata eelmise juhatuse ajal,» selgitas Ginter. Tallinna Sadama juhatuse esimees aastani 2004 oli Riho Rasmann ja juhatuse liikmed Jaan Toots ja Tõnis Segerkrantz.
«Mind segabki siin kõige rohkem küsimus, et sellel probleemil lasti eksisteerida nii pikkade aastate jooksul, teades et sadamale 2006 ja edasi kaasnesid arvestatavad leppetrahvid. Seda probleemi oleks pidanud ühel või teisel viisil üritama lahendada,» lisas ta.
Ginter möönis, et tagantjärele tarkusena oleks ta suutnud advokaadina välja mõelda manöövreid, kuidas hagile vastu vaielda, aga ärilises mõttes ei oleks ta suutnud anda tagatist, et kui need ära teha, siis oleks sadam sellest nõudest kindlasti vabanenud. «60-protsendilise tõenäosusega oleks see hagi ühel või teisel viisil olnud edukas ja siis oleks sadam olnud täielikus patiseisus, siis oleks pidanud hakkama rajama terminali sellisele juriidilisele isikule, kes suure tõenäosusega seda kaupa ei too.»
Seetõttu oli sellises olukorras tema hinnangul kokkuleppe sõlmimine mõistlik. «Kui nüüd keegi sai sealt vahelt raha, seda me ju ei tea. Kuidas see summa saadi, kas keegi sai sealt mingeid varjatud tagasi- või edasimakseid, seda mina siit nendest paberitest ei näe, sellepärast me teemegi koostööd kaitsepolitseiga,» rääkis Ginter.
Sadama õigusosakonna juhataja Toomas Tralla sel kevadel antud selgituse kohaselt oli kohtuväline kokkulepe kõige otstarbekam lahendus, mida soovitasid sadama juriidilised nõustajad.
Sadama kinnitusel on alates 2009. aastast otsitud võimalust hoonestusõiguse müümiseks ja kohtuvaidlus jätkus alles 2014. aastal. «Sealhulgas oleme ka pidanud erinevate osapooltega läbirääkimisi antud ala hoonestusõiguse teemal,» ütles Tralla suvel BNSile.
«Tellisime selles küsimuses ka sõltumatud eksperthinnangud advokaadibüroolt Kaevando & Partnerid ning audiitorfirmalt KPMG Baltics OÜ, kes pidasid samuti kõige otstarbekamaks kohtuvälise kompromissi sõlmimist, kuna see välistab negatiivse kohtulahendi ning Tallinna Sadamale tekkida võiva enam kui 70 miljoni euro suuruse investeeringukohustuse,» selgitas ta toona.
Toonane sadama nõukogu esimees Remo Holsmer ja majandusminister Kristen Michal seda teemat kommenteerida ega sadama tegevusele hinnangut anda ei soovinud.