Imetoodete vastu ongi raske võidelda

Ravimiametilt heakskiidu saanud ravimite kõrval leiab ka aineid, mille raviomadused ei ole tõestatud ja selle väite kasutamisel eksitatakse tarbijat. Foto: SCANPIX

Kuigi tarbijakaitseamet hoiab pidevalt silma peal igasugusel reklaamil, mis võiks oma sisuga tarbijat eksitada, jäävad ka nende käed just välismaist päritolu imeasjade, sealhulgas ravimitena propageeritavate toodete reklaami puhul lühikeseks.

«Kui lubatakse midagi uskumatu valdkonda kuuluvat, siis tuleks sellesse tootesse suhtuda skepsisega – sellist igavese elu võlueliksiiri ei ole olemas,» räägib Hanna Turetski tarbijakaitseametist. Nüanss, mis nn imetoodete puhul asja keerukaks ajab, on asjaolu, et nende puhul on esmapilgul väga raske öelda, kas tegemist on ravimi, toidulisandi või kemikaaliga, mistõttu ei saa otseselt öelda, kas või milliseid nõudeid on rikutud.

«Samamoodi tekib ka küsimus, millistele nõuetele see toode peab vastama, ning samuti, millise asutuse pädevusse ja kas üleüldse üks või teine toode või teenus kuulub,» märgib tarbijakaitseameti esindaja. Ta lisab, et siin tuleb arvesse võtta ka asjaolu, kus seda reklaamitakse – avalikult või postituste kaudu – või kus müüakse – kas tavapoes, e-poes poes või käest kätte.