/nginx/o/2015/09/29/4540005t1hd40b.jpg)
Mahlatootjate andmetel ostetakse Eestis ligi 32 miljonit liitrit mahlatoodet aastas, millest pakimahla juuakse keskmiselt 19 liitrit elaniku kohta.
Eesti elanik himustab enim apelsinimahla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti elanike lemmikuteks täismahlade seas on jätkuvalt apelsinimahl, järgnevad tomati- ja õunamahl. Teistest mahlatoodetest on eelistatumad mitmevilja-, jõhvika- ja ploomimaitselised nektarid ja mahlajoogid.
Eesti mahlatootjate andmetel on mahlal kindel koht eestimaalaste igapäevases toidusedelis. Peamiselt juuakse mahla lõuna- või õhtusöögi kõrvale või vahepalaks. Hinnanguliselt eelistavad eestlased, kellest sagedasemad mahlatarbijad on 15-45 aastased, eelkõige kohalikke kaubamärke ja tootjate prognooside kohaselt see trend püsib veel mõnda aega.
Aina enam on hakatud eelistama täismahlu ja nektareid, mahlajookide tarbimine on pigem vähenemas. Tarbija jaoks tähtsaimad punktid mahla valimisel on hea maitse, tervislikkus, kvaliteet ning fakt, et see ei sisaldaks säilitusaineid. Enim usaldatakse uue toote valikul arstide, seejärel perekonna ning sõprade ja tuttavate nõuandeid.
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul on Eesti mahlaturg hakanud kosuma. «Üks põhjus on tarbijate terviseteadlikkuse kasv, teiseks üldine majanduskeskkonna paranemine ja kolmandaks tihedast konkuretsist tulenev sagedaste sooduspakkumiste kasv,» ütles Potisepp. Kvaliteetse mahla saab potisepa sõnul kätte oluliselt soodsamalt kui mõned aastad tagasi.