Internetti ühendatud arvutisse on võimalik sisse tungida erinevaid moodi. Näiteks turvaaugud operatsioonisüsteemis või rakendusprogrammides, avades viirusega nakatunud e-posti või kasutades erinevad suhtlusprogramme. Kui sa ei ole kindel arvuti turvalisuses või kasutad avalikku arvutit ja internetivõrku (näiteks lennujaamas või raamatukogus), tasub pigem vältida internetipanga kasutamist või krediitkaardiga ostude sooritamist.
Isikuandmete jagamisel ole kitsi
Oma isikuandmete ja rahaasju (pangakaardi PIN-kood, krediitkaardi andmed, internetipanga paroolid) puudutava info avalikustamisega internetis tasub olla pigem kitsi. Oma andmete jagamisel e-posti teel tuleks eelnevalt kindlaks teha, kas andmete küsija ikka on see, kellena ta end esitleb ja uurida, mis põhjusel andmeid küsitakse.
Paroolid olgu tugevad ja keerulised
Sarnaselt koduukse lukule on arvuti või internetipanga lukuks paroolid, mis peaksid olema võimalikult tugevad ja keerulised. Erinevate uuringute järgi on enimlevinud paroolideks ikkagi kasutaja sünnikuupäev, admin, numbrid 1234 või abcd, mis on väga lihtsalt äraarvatavad. Tugev ja turvaline parool peaks sisaldama nii tähti kui ka numbreid ja tavatähestikus puuduvaid märke.
Sea oma rahakasutusele limiidid
Oma igapäevasele rahakasutusele saad ise seada sobivad limiidid. Deebet- ja krediitkaardi kasutuslimiite saad muuta internetipangas, internetipanga limiite ei saa turvalisuse kaalutlustel muuta mujal kui kontoris. Kui pahatahtlik inimene pääseks ligi sinu pangakontole, saaks ka tema sealsamas muuta internetipanga limiite ja nii tekitada suuremat rahalist kahju. Pangakaardi kasutuslimiidid tasub hoida igapäevasteks ostudeks vajalikul mõistlikul tasemel, et vältida emotsionaalseid, kuid tarbetuid oste ja piirata ka võimaliku varguse korral kahju ulatust.