Video ja galerii: mis on ja kuidas töötab pilgujälgija?

Tehnoloogia, mille abil Postimees uuris postkasti reklaamlehti, nimetatakse pilgujälgimise tehnoloogiaks (eyetracker – ing k), Mektory innovatsioonikeskuses asuvat seadeldist tutvustas lähemalt TTÜ doktorant ja idufirma Intelligent Vision looja Natalia Järv.

Pilgujälgimise tehnoloogia on üks neuroturunduse abivahendeid, mis uurib seda, kuidas inimesed tajuvad erinevaid visuaalseid kujutisi – olgu selleks siis tavalised toidupakendid, nutitelefoni menüüikoonide asetus, reklaamid või info esitus uudisteportaalides. Saadav informatsioon võimaldab luua inimese käitumisele sobivamaid kasutajasõbralikke tarkvaralahendusi nii arvuti- kui ka mobiilsetele keskkondadele.

TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory asuvad erinevad laborid, ettevõtete demokeskused, näitusesaal ja töökojad, mida on oodatud kasutama nii koolilapsed, üliõpilased, õppejõud, ettevõtjad, et moodustada projektimeeskondi ja teadlaste juhendamisel töötada välja erinevaid tehnoloogilisi lahendusi ja ärimudeleid.

Üheks selliseks laboriks on mobiilsete teenuste ja meedialabor, kus asuvad ka pilgujälgimise seadmed, mis said soetatud labori eestvedaja Innar Liivi idee järgi ja on pidevalt aktiivses kasutuses.

TTÜ doktorant ja idufirma Intelligent Vision looja Natalia Järv tegeleb peamiselt kasutajakogemuse uurimisega, kasutades selleks valdavalt pilgujälgimise tehnoloogiat.

Mõned täiendavad näited uuringutest, kus pilgujälgimise tehnoloogiat on kasutatud:

• erinevate veebisaitide kasutusmugavuse uuringud – näiteks Eesti uudisteportaalide avalehtede võrdlus ja iseteeninduskeskkondade kasutusmugavus,
• töökeskkondade kasutajaliideste kasutusmugavuse uuringud – näiteks arstidele mõeldud tarkvara testimine,
• tootepakendi disaini uuringud – eesmärgiga uurida, milline disain tõmbab rohkem inimeste tähelepanu enda peale,
• turundusuuringud – näiteks kuidas inimesed tajuvad reklaami, kas reklaamiga edastatav sõnum või reklaamitav toode jõuab inimese tähelepanu fookusesse või mitte,
• autojuhtide tähelepanu uurimine sõiduajal – mida nad märkavad, mida mitte (sealhulgas liiklusmärgid, teekattemärgistus, jalakäijad, ülekäigurajad), millised on segavad faktorid autojuhtimise ajal (näiteks tee ääres paigaldatud reklaam),
• mõned katsed on tehtud ka sportlastega, et uurida kuidas näiteks mängivad tennist professionaalsed mängijad ja kuidas algajad, mida nad mängu ajal jälgivad – nii on võimalik õpetada noorematele sportlastele, mida peab tähelepanu fookuses hoidma ja kuidas saab efektiivsemalt mängida.

Allikas: Natalia Järv/TTÜ Mektory

Vaata lähemalt videost.