Tallinna linnamüür ei kuulu kellelegi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel aastal kuulutas Tallinn osa linnamüürist peremehetuks, kogu Eestis on omanikuta hooneid viimase aasta jooksul arvele võetud üle 100.
Keegi aga ei tea, kui palju tegelikult omanikuta hooneid ja rajatisi Eestis on.
«Seda, kui palju peremehetuid ehitisi võib Tallinna linnas veel olla, ei ole teada. Enamasti selgub ehitise peremehetus maareformi läbiviimise käigus. Nii oli ka linnamüüriga ja Gümnaasiumi tn. 3 hoonega,» vastati Tallinna Linnavaraametist.
Hooned on kasutuses vaatamata sellele, et neil omanik puudub. Näiteks Gümnaasiumi tn. 3 hoones, mis kuulutati peremehetuks selle aasta mais, tegutseb Tallinna Noorteklubi KODULINN.
Kohtlas võeti peremehetuna arvele 19. sajandist pärit tall-tõllakuur, mille taastamiseks loodab vallavalitsus raha saada muinsuskaitseametilt, kirjutas abivallavanem Hannes Lumiste.
Lisaks hoonetele on selle aasta jooksul omanikuta varaks kuulutatud ka kanalisatsioonitrasse, mänguväljakuid, puurkaevusid ja teid. Ülenurmel võeti omanikuta arvele reoveepumpla, mille eelmise omaniku kohta puuduvad igasugused andmed. Paldiski linn võttis septembris arvele elumaja, mille viimane omanik oli nõukogude relvajõud.
Raplas ja Jõgeval tuli välja, et osa linna vee- ja kanalisatsioonitorustikku ei kuulu kellelegi ning Viimsi vald on alustanud hõivamismenetlust, et enda valdusesse saada Prangli saare teid.
Omanikuta hoone võivad enda omaks kuulutada riik või kohalik omavalitsus, eraisikul seda õigust paraku ei ole. Ehitis on peremehetu, kui ehitise omanik on avaldanud soovi ehitisest loobuda või kui omanik ei ole teada.