Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Õlletootjad muretsevad kalja hea nime pärast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Maiken Mägi
Copy
Erinevad kaljad.
Erinevad kaljad. Foto: Andres Haabu / Postimees

Eesti Õlletootjate Liit edastas maaeluminister Urmas Kruusele pöördumise, mis kannab eelkõige muret kalja kui joogikategooria puudumise pärast Eestis.

«Oleme seisukohal, et Eesti joogitööstuse ja rukkilinnaste valmistamise traditsioonid ning ka kvaliteet on väärtused, mida peab hoidma ja arendama, kuid ilma kalja defineerimata ei ole kahjuks võimalik selle naturaalse ja tervisliku joogisegmendi areng,» seisab kirjas.

Kali on Eestis pikkade traditsioonidega, kuid peamiselt Eesti tootjate huvipuuduse tõttu 2001. aastast taolist joogikategooriat seadusandluses enam ei esine. See on toonud liidu väitel kaasa selle, et kaljaks võib nimetada igasugust jooki, millel tegeliku pika traditsiooniga kaljaga pole midagi pistmist.

«On õiglane, et tarbija teab, mida joob ja saab sellest aru ka joogi nimetusest. Selge on see, et suhkrusiirupivesi, millele on lisatud kalja lõhna- ja maitseaineid, erineb naturaalsest, linnastest tehtud tervislikust ja kääritatud joogist,» seisab kirjas. Lisaks tõstis liit tungivalt esile asjaolu, et Eesti on ümbruskonnas ainuke riik, kes pole astunud samme kalja kui joogikategooria seadustamisel.

Kokkuvõtvalt edastati järgnevad põhjused, miks kalja on vajalik täpsemalt defineerida:

  • Tagada ajaloolise ja traditsioonilise joogikategooria püsimine Eestis.
  • Tagada joogisegmendi areng kvaliteedi, tervislikkuse ja naturaalsuse suunas.
  • Tagada kaljatootmise areng Eestis.
  • Tagada rukkilinnaste kasutusala laiendamine Eestis.
  • Tagada tarbijate teadlikkus.
  • Vältida arusaamatusi kalja kategooria defineerimisel.
Tagasi üles