Poliitik Marek Strandberg ütles, et on pensionifondide suhtes pigem skeptiline ja ehkki ta jätkas makseid pensionifondi ka kriisiajal, ei jälgi ta oma sõnul selle tulemusi eriti kirglikult.
Strandberg: väga kirglikult ma pensionipõlve ei kindlusta
«Ma arvan, et minu pensionifondi käekäik on enam-vähem rahuldav, aga mitte ülihea,» ütles Strandberg, soovimata välja öelda, milline fond tal on.
«Olen vaadanud fondi kasvikuid ja olnud kriisi ajal natuke kurb selle üle, et see oli kõvasti kahanenud. Loomulikult, kui mu pensionifond oleks totaalselt kahjumis olnud, siis ma oleks seda muutnud, aga täna mul selleks põhjust ei ole,» sõnas Strandberg, kes pole oma sõnul kunagi pensionifondi vahetanud.
«Ilmselt kuulun ma põlvkonda, kes keskkonna- ja muudel põhjustel ei ole väga pika elueaga, nii et minu töine tegevus on loodetavalt väga pikk veel ja seetõttu minu huvi pensioni vastu esialgu väga väike,» põhjendas Strandberg.
«Poliitiliselt toetasin seda skeemi, et inimesed saaksid pensionifondi makseid jätkata ja jätkasin ka ise, nüüd nagu näha, riigi olud on paranenud ja jätkab omapoolseid makseid. Ses mõttes ma pensionisüsteemist saan väga hästi aru ja panustan sellesse, aga mitte väga kirglikult,» märkis Strandberg.
«Ma olen üldse skeptiline selles suhtes, et määramatus kohas ja määramatu käitumisega väärtpaberitega püüda oma tulevikku kindlustada,» jätkas Strandberg, lisades et ta on enda jaoks läbi mõelnud hoopis parema tuleviku kindlustamise mehhanismi.
Tema püüab ka laiemalt propageerida osalust taastuvenergia tootmisühistus, sest tema hinnangul garanteerib see inimestele sissetuleku 20, 30 või 40 aastaks. Rootsis on näiteks levinud tuuleenergiaparke üleval pidavad ühistud, mille tõttu saadakse ka energia odavamalt.
«Eestis on samasuguste ühistute aeg käes. Varasid ei saa hoida ühes kohas ja loota, et see tagab hea tuleviku ja pensioni,» põhjendas ta. Strandberg arvas, et ka riik peaks kõvasti kaasa aitama, et inimesed saaksid selliseid ühistuid luua.