Video: kui palju erineb ministeeriumi vundamendi lammutamine maavärinast?

Juba mitu kuud on kestnud Rahanduministeeriumi hoone lammutamine ja seetõttu on seal ümbruskonnas elavad ja töötavad inimesed kurtnud, et ehitustööd panevad suisa maa värisema.

Väike-Ameerika tänava alguses asub Tallinna Tehnikakõrgkool ja mitmed kortermajad, keda on seganud lähedal asuva Rahandusministeeriumi vundamendi lammutamine. «See on iseenesest selge, et igasuguse ehitustegevusega, kaasa arvatud lammutamisega, kaasneb mingi müra ja seetõttu on täiesti tunda vibratsiooni ja samuti on väga tolmune,» ütles Tallinna Tehnikakõrgkool ehitusteaduskonna dekaan Martti Kiisa.

Ta sõnas, et mõnikord lihtsalt tekib küsimus, et mis tekitab tugevamat vibratsiooni, kas mehaaniliste katsetuste labor, koolihoone renoveerimine või Rahandusministeeriumi vundamendi lammutamine. «Tegelikult on tunda sellist vibratsiooni igal korrusel, aga meie enda majas toimuvad samuti ehitustööd, seega häirib see müra tihtilugu õpilasi rohkem,» märkis Kiira.

Teisele poole tänavat jääb ka teine kool, nimelt Tallinna Tõnismäe Reaalkool. Kooli direktor Niina Sõtnik lausus, et lammutamine algas suvel, kuid siis see need ei häirinud, kuna õpilasi koolis ei olnud. «Siiski mõned tööd on sellised, kus on rohkem mürinat ja tihti kaebavad neljanda korruse õpetajad, et kui nad kasutavad projektorit, siis ekraan hüppab,» märkis Sõtnik, kelle sõnul on mõnel koolipäeval maapinna võnkumist rohkem tunda.

Väike-Ameerika tänava algusesse jääb ka kortermaja, mille all on juuksurisalong. Ka sealsed töötajad kurdavad, et aknad on tihti tolmused ja tunda on väikest maavärinat. «Ma üks päev jõin rahulikult kohvi ja tundsin, kuidas justkui maa väriseks ja seda vibratsiooni on tihti tajuda,» sõnas juuksurisalongi töötaja.

Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi lektor Tõnu Tomberg hindab olukorda enne vibratsiooni mõõtmist. «Sellist maa vappumist ma eriti ei usu, sest pigem on tegemist akustilise müraga, mis inimest häirib ja alateadlikult paneb teda tundma, et toimub maa värisemine,» sõnas ta.

Rahandusministeerimi ehitusest tulenevat võnkumist mõõdeti kaasaskantava seismograafiga, millega saab mõõta suuremaid ja väiksemaid maavõnkeid. «Praegu on mõlemal seismograafidel pandud see geofooni lävisagedus madalale, et ta üldse hakkaks mõõtma,» sõnas Tomberg ja lisas, et seadmest peab mitu meetrit eemal seisma seepärast, et kogemata ise tugevamalt ei astuks ja võnget ei tekitas.

Ta selgitas, et esimene tulemus on nüüd kõigi nende erinevate lainete vektorsumma ja see jäi piiridesse üks millimeeter sekundis. «Sellise pinna juures on ta päris hea, et võnked tulevad hästi välja, aga inimeste suhtes üsna halb, sest võnkeid on paremini tunda,» mainis Tomberg. Ta lisas, et praeguste andmete järgi peaks olema lubatud pea kümme korda tegelikust suurem.

Lõpptulemus selgus umbes 45 minutiga. «Kuna mõõtmislävi sai väga madalale veetud, siis maavärinaga seda kaugeltki võrrelda ei saa,» ütles Tomberg. Ta märkis, et seda ei saa võrrelda ka suurema lõhketööga mõnes karjääris. «Maavõngete tekitamise võrdlus oleks hea mõne raskema veoauto möödasõiduga, kuid selge on, et inimesi see häirib, sest löökide sagedus tuletab meelde automaat suurtüki tulistamist oma tagahoovis,» arutles Tomberg.