/nginx/o/2015/09/22/4515603t1h2ef3.jpg)
Enam kui kolmandik tööandjaist on huvitatud töökohapõhise õppe ehk õpipoisiõppe pakkumisest oma organisatsioonis, selgus Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete seas läbi viidud Eesti hariduse ja tööturu vajaduste sobitumist käsitlevas uuringus.
Kolmandik tööandjatest tahaks õpipoisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Õpipoisiõppe käivitamises näevad tööandjad võimalust kutseõppe ja praktilise tööelu paremaks sidumiseks ning oma spetsialistidele järelkasvu koolitamiseks, samuti olemasolemate töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks,» teatas keskliit. Suurimate takistustena nimetati uuringus vähest informeeritust õpipoisiõppe võimalustest ja noorte juhendamisest tulenevaid lisakohustusi ettevõttele.
Kõige rohkem olid valmis õpipoisiõpet pakkuma kaubandussektori ja töötleva tööstuse ettevõtted, vastavalt 50 ja 47 protsenti vastanutest.
Eesti Tööandjate Keskliidu haridusnõuniku Anneli Entsoni sõnul on õpipoisiõppe juurutamine üks võimalusi leevendada spetsialistide põuda.
«Eestis on üle 200 000 tööealise inimese, kellel puudub igasugune kvalifikatsioon. Meil on 40 000 noort, kes ei õpi ega tööta. Samas on ettevõtete üha suurem arengupidur just kvalifitseeritud tööjõu puudus,» ütles Entson.
Õpipoisiõppe laiemaks levikuks tuleb keskliidu teatel tööandjaid võimalustest informeerida.
«Juhile või personalijuhile on tähtis võimalikult täpselt teada nii seda, milliseid võimalusi töökohapõhine õpe organisatsioonile avab, kui ka seda, milliseid kohustusi see kaasa toob. Tahes-tahtmata eeldab see ettevõttes teatud ümberkorraldusi, sest juhendamine on ju lisatöö, samas tuleb juhendaja enne ka välja õpetada,» ütles Entson.
Teadlikumatel ja juba ka õpipoisiõpet katsetanud ettevõtetel on tavaliselt eelnevalt olemas hea koostöö kutsekooliga, kus neile vajalikku tööjõudu koolitatakse.
Õpipoisi- ehk töökohapõhine õpe toimub vähemalt kahe kolmandiku ulatuses ettevõttes sealse juhendaja käe all, millele lisandub teoreetiliste teadmiste omandamine kutsekoolis. Selline õppevorm annab õpilasele võimaluse samaaegselt teadmiste omandamisega saada ka ise erialal töötamise kogemus. Samuti võimaldab see juba töötaval, kuid vastava kvalifikatsioonita inimesel omandada kutse tööelu katkestamata.
Eelmisel õppeaastal oli Eestis 617 õpipoissi, haridusministeerium on teatanud eesmärgist luua kolme aasta jooksul 4700 õpipoisiõppe kohta, teatas tööandjate keskliit.