Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/09/21/4514369t1h9ebc.jpg)
Kui kaup on mõni gramm kergem, siis inimesed üldjuhul ei nurise. Kui aga loodetud kaupa on mitukümmend grammi vähem, siis tekitab see küll küsimusi.
«Ostsin paki võid ja kuna mul oli vaja täpselt 100 grammi, siis panin selle kaalule. Üllatuseks selgus, et 200grammises pakis oli 20 grammi vähem võid,» kirjutas toimetuse poole pöördunud ostja. «Nii hoiab tootja iga üheteistkümnenda paki kulu kokku. Originaalne, kuid…,» lisas ta.
Tere kvaliteedijuhi Kaisa Ringmäe sõnul lahtub ettevõte toodete pakendamisel lähtume majandusministri vastavast määrusest ja selle kohaselt on 200 g pakendi puhul lubatud negatiivne hälve nimikogusest maksimaalselt üheksa grammi.
«Antud toote puhul peame tunnistama, et tegemist on alakaalulise tootega, mis on tarbijani jõudnud juhuslikult,» sõnas kvaliteedijuht. Ta selgitas, et üldjuhul tekib alakaalulisi pakendeid pakkimisseadme töö alustamisel, kui seadme dosaatoreid paika reguleeritakse, või seadme seisakute korral. «Seadistamise tekkivad pakendi kaalutakse kõik üle ja alakaalulised eemaldatakse liinilt ning tarbijani need reeglina ei jõua,» rääkis Ringmäe.
Toodete netokaalu kontrollitakse pakkimisprotsessi käigus regulaarselt ning vastavad andmed registreeritakse.
/nginx/o/2015/09/21/4514367t1hcd14.jpg)
«Antud tootmispäeva dokumentatsiooni ülevaatuse käigus ei tuvastatud midagi ebaharilikku ega kummalist,» tõdes kvaliteedijuht. Ta rõhutas, et alakaaluliste pakkide sattumine tarbijale ei ole sihiteadlik ega pahatahtlik tegevus, vaid reeglina siiski juhus, kus liinil töötavad inimesed pole alakaalulist pakki õigeaegselt märganud ja eemaldanud.
«Tarbijale oleme valmis tekitatud kahju oma toodetega kompenseerima,» lubas Ringmäe.