Eesti Pank on Eleringi võlakirju ostnud 30 miljoni euro mahus
21. september 2015, 17:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Pank on euroala keskpankade võlakirjade programmi raames ostnud Eleringi võlakirju järelturult 30 miljoni euro ulatuses, arutluse all on ka Eesti Energia võlakirjade ostmine.
«Kui me ostaksime ja meile müüdaks Eleringi võlakirju maksimaalses lubatud mahus, siis kataks see veidi üle poole Eesti Panga võlakirjaostuprogrammi kuisest ostumahust,» ütles Eesti Panga president Ardo Hansson esmaspäeval riigikogu liikmete arupärimistele vastates.
Eesti Panga osa Euroopa Keskpanga igakuises varaostuprogrammis on ligikaudu 120 miljonit eurot.
Hansson rõhutas, et Eleringi võlakirju ostab keskpank järelturult ehk mõne Londonis tegutseva panga või Eestis tegutseva panga kliendi kaudu, nii et Elering sellest otseselt kasu ei saa.
Hansson sõnas, et lisaks Eleringi võlakirjadele on praegu arutluse all ka võlakirjaostuprogammi raames ka Eesti Energia võlakirjade ostmine. «Vaatama praegu Eesti Energia olukorda ja see [võlakirjada mitte ostmine] võib muutuda,» ütles Hansson.
Ta selgitas, et Eleringi puhul oli asi lihtsam, kuna tegemist on monopoolse ettevõttega, mis ei tegutse konkurentsiolukorras.
Keskpank võttis rahapoliitilised meetmed kasutusele, et ergutada euroala majandust. Võlakirjade ostmine peaks esialgses perspektiivis kaasa tooma muude varade nagu aktsia- ja kinnisvarahindade tõusu ning euro kursi nõrgenemise. EKP loodab, et see kandub ka reaalsesse majandusse.
Euroala keskpankade avaliku sektori võlakirjade ostuprogrammi oste tehakse igakuiselt umbes 50 miljardi euro ulatuses. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava raames ostetud võlakirjade koguväärtus ulatus 11. septembri seisuga 314,5 miljardi euroni.
Planeeritult toimuvad varaostud kuni septembrini 2016 või seni, kuni Euroopa Keskpanga nõukogu näeb inflatsiooni dünaamikas kooskõla euroala keskpankade mandaadiga hoida inflatsioon euroalal keskmise aja jooksul alla 2 protsendi, kuid selle lähedal.