Majandusnobelist Sipiläle: keskendu majanduskasvule, mitte riigivõlale

Joseph Stiglitz (esiplaanil). Foto: Win McNamee / AFP

Reedel, ametiühingute massimeeleavalduse toimumise päeval Soomet väisanud majandusnobelist Jospeh Stiglitz andis intervjuus rahvusringhäälingule YLE kolm tasuta nõuannet Soome peaministrile Juha Sipiläle.

Esimese nõuandena soovitas Stiglitz keskenduda majanduskasvule, mitte riigivõlale. «Ärge olge nii kinnisideede küüsis valitsuse võla osas. Mõelge pigem, kuidas saaks sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvama, sest see isab samal ajal ka võlakoormale vastupidavust,» ütles ta YLE-le.

Ka teine nõuanne puudutas riigivõlga. «Laenuvõtmine, kui investeerida inimestesse, infrastruktuuri ja tehnoloogiasse, on hea investeering. Te ju saate soodsa protsendiga laenu,» märkis Stiglitz.

Kolmas nõuanne käis «uue Nokia» otsimise kohta. «Soome majanduse struktuuri tuleb muuta. See, mis varem töötas, ei tööta enam. Te peate otsima uusi äriideid, majandusharusid, uut tööd.»

Stiglitz, kes on tuntud kui valuutaliitude, sh euro, hääleka vastasena ning ka globaliseerumise ja püksirihma pingutamise poliitika oponendina, lisas, et SKT pole väärtus iseenesest, vaid SKT kasvu eesmärk on lisada heaolu. Tema sõnul on Euroopas ja USAs sama probleem: töö tootlikkus on viimase 35 aastaga kahekordistunud, kuid töötajate sissetulek on püsinud paigal, stagneerunud. «Kõik tootlikkus läheb kasumi kasvatamisse ja see on vale,» ütles ta.

Euroala probleem on Stiglitzi sõnul see, et valuutaliit on rohkem lahutanud kui liitnud Euroopat. «Olen käinud Euroopas 1965. aastast alates ega ole kunagi märganud nii suurt erimeelsust tekitavat jagunemist kui praegu,» rääkis ta.

Sitglitzi arvates euro ebaõnnestub, seda sel põhjusel, et loodi valuutaliit ilma vajalike ühiste institutsioonideta. Ta loetles YLE-le, mida oleks veel vaja: ühine pangandusliit, ühised võlakirjad ehk eurobondid ning Euroopa Keskpanga EKP mandaadi laiendamine selliseks nagu see on USAs, st kus keskpank peab hinnastabiilsuse kõrval hoolitsema ka tööhõive ja majanduskasvu arengu eest.

1990ndatel presidendi Bill Clintoni majandusnõuandjana tegutsenud ja hiljem Maailmapanga peaökonomistina töötanud Stiglitz sai Rootsi riigipanga Nobeli memoriaalpreemia ehk nn majandus-Nobeli 2001. aastal koos George Akerlofi ja Michael Spence'ga. Stiglitzi tööd käsitlesid asümmeetrilist informatsiooni turgudel - seda, et kõigil turu osapooltel pole ühepalju infot – ja seetõttu ei ole vabalt toimiv turg efektiivne, vaid valitsusel on efektiivsuse loomisel turgudel suur roll.