Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/03/10/25224t1hf64f.jpg)
Aasta on 2030. «Miks suurriigid lagunevad?» küsib hiinlasest professor Pekingis üliõpilastelt. «Muistsed kreeklased, Rooma impeerium, Briti impeerium ja USA. Nad kõik tegid sama vea: hülgasid põhimõtted, mis neile suuruse tõid.»
Nii mõnegi arvamusliidri hinnangul on see sõltumatu ühenduse Citizens Against Government Waste (kodanikud riigiraha raiskamise vastu) poolt möödunud nädalal käiku lastud reklaam valimishooaja parim.
Kuus kuud tagasi ootasid paljud, millal Hiina – või hirm Hiina ees – valimistel suurde pilti siseneb.Veel nädal tagasi oli pahameel Hiina majandusliku võimukuse peale aga praktiliselt välja mängimata.
Huvitav on samas, et CAGW reklaam, mis on suunatud president Obama liigse kulutamislembuse vastu, ei pööra tähelepanu USAs laialt levinud veendumusele, et töökohad pidevalt ida suunas lahkuvad – mis väljendub ka üha kasvavates kaubanduse vastastes meeleoludes.
Hiljutine NBC/WSJ küsitlus näitas, et 53 protsendi ameeriklaste meelest on vabakaubandus riigile kahjuks tulnud.
Demokraadid on enamjaolt oma kampaaniates kaubanduse mainimisest hoidunud. Selle asemel on nad võtnud hambusse ettevõtete anonüümsed valimistoetused, mis aasta alguses ülemkohtu otsusega võimalikuks said.
Obama üritas korraks kütta üles viha USA kaubanduskojale välismaalt laekuvate liikmemaksude aadressil – väites, et vabariiklaste kampaaniaid rahastavad võõramaised firmad.
Kogu valmiskarusselli võib-olla paremuselt teises reklaamis, mille taga olid demokraadid, kujutati süüdlastena salapäraste varjudena liikuvaid Hiina annetajaid. Reklaami hüüdlause oli «demokraatiat varastades» ning mõista taheti anda, et vabariiklased lõikavad kasu välismaisest rahast. Taustaks naine, kellelt allmaaparklas kott käest rebitakse, näitab reklaam kedagi Mao Zedongi portreega 100-jüaanilisi lugemas.
Aga see seeme ei läinud idanema. Ning Obama vanemnõunik David Axelrod hakkas riiklikus televisioonis lausa puterdama, kui teda paluti selgitada, millised tõendid on Obama adminisratsioonil selle kohta, et USA kaubanduskoda kampaaniasse välismaist raha on suunanud. «Kas te rohkemaks polegi võimelised?» küsis CBSi uudisankur Bob Schieffer, kui Axelrod hakkas seletama, et kaubanduskoda peaks ise tõestama, et pole süüdi.
Kuigi rahvas nii näib arvavat, et kujutata Hiinat valimiskampaaniates tööpuuduse süüdlase rollis. Pigem mängitakse üldisematele hirmudele USA rolli vähenemise pärast maailmas.
Vabariiklased on peamiselt keskendunud Obama rekordiliste kulutuste ründamisele. Milles neid aitab ka ülalmainitud reklaamiklipp.
Kurjakuulutava naeruvinega näol järeldab Hiina professor: «Ameerika üritas end kulutuste ja maksudega välja upitada. Käiku lasti tohutud nn stiimulid, tervishoiureformid. Valitsus haaras oma kontrolli alla eraettevõtteid, laenu võeti lämmatavalt.» Professor peatub, et korraks itsitada.
«Nüüd on nad meie palgal,» lõpetab ta oma mõtte. Kuulajaskond pahvatab naerma.
Copyright The Financial Times Limited 2010.