/nginx/o/2010/06/24/391859t1hbf04.jpg)
Swedbanki Eraisikute Teabekeskuse juhi Piret Suitsu sõnul näitab keskuse läbiviidud küsitlus, et kui inimesed satuvad raskesse olukorda, saavad probleemiks varasemalt kokkulepitud tingimused, mida enne probleemina ei tajutudki.
Swedbank: raskustes kliendile on probleemiks varasemad kokkulepped
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teabekeskuse värske küsitluse kohaselt on probleeme finantsteenustega viimase 2-3 aasta jooksul kogenud üks inimene kümnest ning need tekivad reeglina pere majandusolukorra oluliste muutuste tulemusena.
Neljandik viimase 2-3 aasta jooksul probleeme kogenutest on läbi elanud palgakärpe või tööta jäämise ning pooled inimestest, kel on esinenud probleeme, on ka hetkel töötud.
35 protsenti kogetud probleemidest on seotud erinevate laenude tagasimaksmisega ning 27 protsenti probleemidest on seotud hoiuste või fondide jäikade lepingutingimustega.
«Kui näiteks soovitakse pikaajalisest kogumislepingust tööta jäädes raha kätte saada ja selgub, et ennetähtaegne lõpetamine toob kaasa lisakulud ja maksusoodustuse tagasiarvestuse või hoiuse puhul intressidest ilmajäämise, võib see muidugi meelepaha tekitada. Samas pidanuks tarbija ennast lepingu lõpetamise tingimustega kurssi viima juba enne lepingu allkirjastamist,» rääkis Suitsu.
Suitsu sõnul on murettekitav ka see, et vaid kolmandik inimestest nimetas, et pangad pakuvad lisainfot ise, ilma et klient seda küsima peaks.
Uurimuse kohaselt vajavad tarbijad kõige rohkem abi just lepingu mõistetest arusaamisel, mis on keeruline iga teise tarbija jaoks. Iga kolmas inimene soovib abi, et teada saada, kas ja kuidas saab lepingut ennetähtaegselt lõpetada või lepingutingimusi muuta ning kuidas välja arvutada lepinguga seonduvad tulud-kulud.
Kõige vähem oodatakse finantsteenuste pakkujalt abi ja tuge rahaasjade planeerimisel lähtuvalt pere-eelarvest (15 protsenti).
Küsitluse viis läbi Eesti Konjuktuuriinstituut telefoni-intervjuudena 16 a. vanuste ja vanemate Eesti elanike hulgas septembris 2010. Küsitluse valim oli 800 inimest, mis on esinduslik üle 16-aastaste Eesti elanike suhtes.